Kuidas nõukogu hääletab?
Kolm hääletussüsteemi
Euroopa Liidu Nõukogu kasutab oma ülesannete täitmisel kolme erinevat hääletussüsteemi.
Kvalifitseeritud häälteenamus
See on vaikimisi kasutatav hääletussüsteem, mille puhul otsused võetakse vastu topeltenamuse reeglit järgides.
Ühehäälsus
Seda kohaldatakse piiratud arvu tundlike valdkondade puhul, kus igal liikmesriigil on vetoõigus.
Lihthäälteenamus
Seda kohaldatakse peamiselt menetlusküsimustes tehtavate otsuste puhul.
Nende hääletuskordade üksikasjad on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 238.
Kvalifitseeritud häälteenamus
Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega oma seadusandlikust tööst umbes 80% ulatuses, mil õigusaktid võetakse vastu koos Euroopa Parlamendiga.
See hääletussüsteem põhineb liikmesriikide enamusel, kes esindavad ELi elanikkonna enamust. Seda nimetatakse topeltenamuse reegliks, sest korraga peavad olema täidetud kaks tingimust:
- poolt hääletab vähemalt 55% liikmesriikidest (15 liikmesriiki 27st)
- need liikmesriigid esindavad vähemalt 65% ELi elanikest
Ühehäälsus
Ühehäälse otsuse peab nõukogu peab langetama hulgas küsimustes, mis on liikmesriikide jaoks tundlikud. Nendel juhtudel on igal liikmesriigil vetoõigus. Ühehäälsust nõudva hääletamise korral hääletamisest hoidumine otsuse vastuvõtmist ei takista.
Ühehäälsust kohaldatakse näiteks järgmistes küsimustes:
- ühine välis- ja julgeolekupoliitika
- ELi kodanikele uute õiguste andmine
- ELi laienemine
- ELi rahalised vahendid (omavahendid ja ELi pikaajaline eelarve)
- kaudse maksustamise ühtlustamine
- teatavad meetmed justiits- ja siseküsimuste ning sotsiaalkaitse valdkonnas
Lihthäälteenamus
Lihthäälteenamus saavutatakse, kui poolt hääletab vähemalt 14 liikmesriiki 27st.
Nõukogu teeb otsuse lihthäälteenamusega
- menetlusküsimustes, näiteks oma töökorra vastuvõtmine ja peasekretariaadi töö korraldamine
- et paluda komisjonil viia läbi uuringuid või esitada ettepanekuid
Hääletuskalkulaator
Hääletuskalkulaator aitab välja selgitada, kas nõukogu suudab saavutada ühe kolmest seadusandliku akti vastuvõtmiseks vajalikust hääletuskünnisest.
Nõukogu hääletuse lõpptulemuse kontrollimiseks järgige neid nelja lihtsat sammu:
- valige hääletuskord
- märkige hääletusel osalevad liikmesriigid
- märkige hääled
- kontrollige lõpptulemust
Hääletuskalkulaator
Kuidas hääletamine toimub?
Hääletamine on poliitiline ja õiguslik toiming ning seetõttu hääletavad ainult ministrid, kes esindavad nõukogus oma vastavaid liikmesriike.
COREPERis (liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee) õigusaktide üle ei hääletata, aga alalised esindajad võivad vahel viidata, kuidas nende ministrid kavatsevad nõukogus hääletada. Selline nn indikatiivne hääletamine aitab nõukogu eesistujariigil hinnata, kas otsus on vastuvõtmiseks valmis. Töörühmades ei hääletata.
Nõukogu saab hääletada üksnes siis, kui kohal on tema liikmete enamus. Nõukogu liige (liikmesriigi esindaja ministrite tasandil) võib tegutseda ainult ühe teise liikme nimel.
Hääletuse algatab nõukogu eesistuja, st rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik. Hääletuse algatamise ettepaneku võib teha ka nõukogu või komisjoni liige, kuid nõukogu liikmete enamus peab selle algatuse heaks kiitma.
Hääletustulemuste avaldamine
Kui nõukogu hääletab ELi õigusakti üle, tehakse nõukogu hääletustulemused automaatselt avalikuks.
Teave selle kohta, kuidas iga liikmesriik hääletas, ning selgitused häälte kohta, avaldused ja protokolli kantud punktid avaldatakse nõukogu avalikus registris.
Vaata ka
Nõukogu roll ELi otsustusprotsessis
Mida nõukogu teeb?
Kuidas on nõukogu töö korraldatud?
Viimati läbi vaadatud: 23. veebruar 2026