Nõukogu roll ELi otsustusprotsessis
Oluline osaleja ELi otsustusprotsessis
Euroopa Liidu Nõukogu on üks kolmest peamisest ELi õigusloomes osalevast ELi institutsioonist.
Euroopa Liidu Nõukogu esindab ELi liikmesriikide valitsusi
Roll: kaasseadusandja
Euroopa Parlament esindab ELi kodanikke
Roll: kaasseadusandja
Euroopa Komisjon esindab ELi üldisi huve
Roll: õigusaktide algataja ja täidesaatva võimu organ
Euroopa Ülemkogu, kus tulevad kokku ELi riigipead ja valitsusjuhid, ei võta vastu õigusakte. Kuid Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks ELi üldise poliitilise suuna ja prioriteedid. Need strateegilised suunised aitavad kujundada Euroopa Komisjoni tööprogrammi ja kindlaks määrata valdkondi, milles komisjon koostab uute ELi õigusaktide ettepanekuid.
Kuidas ELi õigusakte vastu võetakse?
Suurema osa ELi õigusaktide üle, mis hõlmavad enamikku poliitikavaldkondi, peavad nõukogu ja Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel omavahel läbirääkimisi ja võtavad need õigusaktid vastu ühiselt. Seda nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks.
Lisaks sellele jagatud seadusandja rollile on mõnel juhul ja mõne teema puhul nõukogu peamine otsuste tegija.
See teeb nõukogust olulise osaleja ELi tasandi poliitika ja õigusaktide kujundamisel.
Menetluste ülevaade
Menetlused, kus nõukogu teeb otsuse koos Euroopa Parlamendiga:
- seadusandlik tavamenetlus
- ELi aastaeelarve
Menetlused, kus nõukogu on peamine otsuste tegija:
- nõusolekumenetlus, sealhulgas ELi pikaajalise eelarve ehk mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmiseks
- nõuandemenetlus
Muude menetluste näited:
- delegeeritud õigusaktid
- rakendusaktid
- poliitika koordineerimine
- poliitilised seisukohad
- rahvusvahelised lepingud
Menetlused, kus nõukogu teeb otsuse koos Euroopa Parlamendiga
Seadusandlik tavamenetlus
Seadusandliku tavamenetluse korral peavad nõukogu ja Euroopa Parlament ELi õigusaktide üle läbirääkimisi ja võtavad need vastu ühiselt. Nad on kaasseadusandjad.
Enamik ELi õigusakte võetakse vastu selle menetluse teel.
Euroopa Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Nõukogu ja parlament võtavad õigusakti üheskoos vastu.
Menetluse lühitutvustus
-
1
Ettepanek
Euroopa Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile uue ELi õigusakti ettepaneku.
-
2
Läbivaatamine (lugemine)
Nõukogu ja parlament vaatavad kumbki ettepaneku läbi ja võivad seda muuta. Seda läbivaatamist nimetatakse lugemiseks. Menetlus võib hõlmata kuni kolme lugemist.
-
3
Vastuvõtmine
Õigusakt võetakse vastu, kui nõukogu ja parlament jõuavad mis tahes lugemisel teksti suhtes kokkuleppele. Kui viimase etapi lõpuks kokkuleppele ei jõuta, siis õigusakti vastu ei võeta.
Lisaks võivad seadusandlikus tavamenetluses osalevad institutsioonid seisukohtade lähendamise ja kokkuleppe saavutamise protsessi kiirendamiseks pidada mitteametlikke kohtumisi, mida nimetatakse kolmepoolseteks kohtumisteks, ja nad võivad jõuda esialgsele kokkuleppele.
ELi aastaeelarve vastuvõtmine
ELi aastaeelarve vastuvõtmisel järgitakse erimenetlust. Euroopa Komisjon esitab eelarveprojekti. Seejärel vaatavad nõukogu ja Euroopa Parlament selle läbi ja teevad eelarve kohta otsuse võrdsetel alustel. Nad peavad kokku leppima samas tekstis.
Kui nad kokkuleppele ei jõua, peab komisjon esitama uue eelarveprojekti.
Menetlused, kus nõukogu on peamine otsuste tegija
Seadusandlikud erimenetlused
Mõnel konkreetsel juhul on peamine otsuste tegija nõukogu, kes teeb otsuse tavaliselt komisjoni ettepaneku põhjal. Parlament siin kaasseadusandjana ei tegutse, kuid temaga tuleb konsulteerida või ta peab andma oma nõusoleku.
Näiteks võib tuua ühtse turu erandid, konkurentsiõiguse ja diskrimineerimise vastu võitlemise meetmed.
Euroopa Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku. Euroopa Liidu Nõukogu võtab õigusakti üksi vastu. Euroopa Parlamendiga tuleb konsulteerida või ta peab andma oma nõusoleku.
Seadusandlikke erimenetlusi on kahte peamist liiki: nõusolekumenetlus ja nõuandemenetlus.
Nõusolekumenetlus
Nõukogu saab õigusakti vastu võtta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Parlament ei saa teksti muuta, kuid võib selle kas heaks kiita või tagasi lükata.
Nõuandemenetlus
Nõukogu saab õigusakti vastu võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Nõukogu peab parlamendi arvamust arvesse võtma, kuid ei pea seda järgima.
ELi pikaajalise eelarve vastuvõtmine
ELi pikaajaline eelarve ehk mitmeaastane finantsraamistik võetakse vastu seadusandlike erimenetluste alusel:
- mitmeaastase finantsraamistiku määruse, millega kehtestatakse maksimumsummad, mida EL võib eri poliitikavaldkondades kulutada, võtab nõukogu vastu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist
- omavahendite otsuse, milles määratakse kindlaks, kuidas ELi eelarvet rahastatakse, võtab nõukogu vastu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist
Kaasatud on ka Euroopa Ülemkogu. Kooskõlas oma ELi aluslepingutest tuleneva rolliga annab ülemkogu poliitilisi suuniseid pikaajalise eelarve peamiste prioriteetide kohta, enne kui ELi nõukogu selle lõplikult vormistab.
Nõukogu roll rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide puhul
Kui ELi õigusakt on vastu võetud, võib olla vaja seda täiendada, et kajastada toimunud arenguid, või võib olla vaja kehtestada täiendavaid norme, et tagada õigusakti nõuetekohane rakendamine. Selleks võivad nõukogu ja parlament anda komisjonile loa võtta vastu delegeeritud õigusakte või rakendusakte.
Konkreetsetel juhtudel vastutab rakendusaktide vastuvõtmise eest nõukogu, mitte komisjon.
Nõukogu järeldused ja resolutsioonid
Nõukogu ei võta vastu ainult õigusakte. Nõukogu võtab vastu ka selliseid dokumente nagu järeldused ja resolutsioonid, mis ei ole õiguslikult siduvad. Neid kasutatakse poliitilise seisukoha väljendamiseks või suuniste andmiseks ELi poliitikavaldkondadega seotud küsimustes.
Lisateave
Mida nõukogu teeb?
Kuidas on nõukogu töö korraldatud?
Kuidas nõukogu hääletab?
Viimati läbi vaadatud: 19. mai 2026