Euroopa Liidu Nõukogu
ELi nõukogus kohtuvad kõigi ELi liikmesriikide ministrid, et ELi õigusaktide üle läbi rääkida ja neid vastu võtta.
Peamised sündmused
29. oktoober 2026
EL ja selle 27 liikmesriiki on maailma suurimad kliimameetmete rahastajad. 2025. aastal eraldasid nad avaliku sektori vahenditest 32,3 miljardit eurot ja mobiliseerisid veel 9,3 miljardit eurot erasektori rahalisi vahendeid arengumaade toetamiseks kliimamuutuste vastases võitluses. Nende andmete allikateks on ELi eelarve, Euroopa Arengufond ja Euroopa Investeerimispank.
Nõukogu eesistujariik on praegu Iirimaa
Iirimaa on nõukogu eesistujariik kuni 31. detsembrini 2026. Iirimaa on nõukogu eesistujariigi rollis kaheksandat korda. Seekord kuulub ta eesistujariikide kolmikusse koos Leedu ja Kreekaga. Eesistujariigi Iirimaa juhtlause on „Ühtsuses peitub jõud“.
Mida nõukogu teeb?
Euroopa Liidu Nõukogus (mida sageli nimetatakse lihtsalt nõukoguks) tulevad kokku ELi 27 liikmesriigi valitsuste ministrid. Nõukogu peamine ülesanne on õigusloome.
Samuti võtab ta vastu ELi eelarve, koordineerib poliitikat, sõlmib ELi nimel rahvusvahelisi lepinguid ning kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat.
Kuigi nõukogu on üks juriidiline isik, kohtuvad ministrid nõukogus erinevate temaatiliste rühmadena, mida nimetatakse nõukogu koosseisudeks.
Töövaldkonnad
-
Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu
-
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu
-
Keskkonna nõukogu
-
Konkurentsivõime nõukogu
-
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
-
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu
-
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu
-
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise‑ ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu
-
Välisasjade nõukogu
-
Üldasjade nõukogu
Kuidas nõukogu töötab?
Liikmesriikide valitsuste ministrid võtavad nõukogu istungitel vastu ELi õigusakte. Enne seda, kui liikmesriikide ministrid mingis küsimuses hääletavad, on seda juba analüüsitud ja arutatud nõukogu ettevalmistavates organites. Enamiku õigusaktide puhul teeb nõukogu otsuseid koos Euroopa Parlamendiga seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
ELi nõukogu töö edendamise eest vastutab ELi nõukogu eesistujariik, kelleks on pool aastat järjest kordamööda kõik ELi liikmesriigid.
Enne seda, kui ministrid mingi teema kohta otsust hakkavad langetama, käib see alati läbi ettevalmistavate organite (töörühmade ja COREPERi) käest.
Nõukogu tegutseb enamikus valdkondades kaasseadusandjana koos Euroopa Parlamendiga. Samuti teeb ta otsuseid poliitiliste seisukohtade väljendamiseks.
Nõukogu kasutab sõltuvalt teemast kolme erinevat hääletussüsteemi: kvalifitseeritud häälteenamus, lihthäälteenamus ja ühehäälsus. Enamikul juhtudel kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust.
Nõukogu eesistujariik määrab kindlaks päevakorras olevad teemad ja suunab nõukogu tööd. Eesistujariigiks on pool aastat järjest kordamööda kõik ELi liikmesriigid.
Igal aastal peetakse nõukogu eri tasanditel keskmiselt üle 4000 kohtumise. Umbes 70–80 neist on ministrite kohtumised. Ministrid kohtuvad peamiselt Brüsselis, välja arvatud kolmel kuul (aprill, juuni ja oktoober), kui kohtutakse Luxembourgis.
Ajalugu
Vaata nõukogu töövõite alates selle sünnist kuni tänaseni.
-
1958
25. jaanuarNõukogu loomine
Toimus Euroopa Majandusühenduse Nõukogu esimene istung Belgia välisministri eesistumisel.
-
1993
1. novemberMaastrichti leping
Maastrichti lepinguga nähti ette selliste uute poliitikavaldkondade loomine nagu ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimused.
-
2009
1. detsemberLissaboni leping
Lissaboni lepinguga laiendati nõukogus otsuste tegemisel kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist.