ELi nõukogu eesistujariik

Mis on nõukogu eesistumine ja kuidas see toimub?

Roteeruv eesistujariik

Nõukogu eesistujariigiks on rotatsiooni põhimõttel üks ELi liikmesriik, kes vahetub iga 6 kuu järel. Nende 6 kuu jooksul juhatab eesistujariik nõukogus kõigi tasandite koosolekuid ja istungeid, aidates tagada nõukogus ELi töö järjepidevuse.

Eesistumist teostavad liikmesriigid teevad tihedat koostööd kolmest liikmesriigist koosnevates rühmades ehk eesistujariikide kolmikutes. See süsteem loodi 2009. aastal Lissaboni lepinguga. Kolmik seab pikaajalised eesmärgid ja koostab ühise tegevuskava, määrates kindlaks teemad ja peamised küsimused, mida nõukogu 18-kuulisel perioodil käsitleb. Nimetatud programmi alusel koostavad kõik kolm riiki oma üksikasjalikuma 6-kuulise programmi.

Praegusesse eesistujariikide kolmikusse kuuluvad Saksamaa, Portugal ja Sloveenia.

ELi nõukogu ja eesistujariigi Portugali logo

Portugali eesistumisperiood ELi nõukogus: 1. jaanuar – 30. juuni 2021

Portugali eesistumise prioriteetide puhul on lähtutud järgmisest juhtlausest: „Aeg tulemuste saavutamiseks: õiglane, keskkonnahoidlik ja digitaalne taastumine“.

Eesistujariigi programm keskendub viiele peamisele valdkonnale, mis on kooskõlas ELi strateegilise tegevuskava eesmärkidega:

  • Euroopa vastupanuvõime tugevdamine
  • usalduse suurendamine Euroopa sotsiaalse mudeli vastu
  • kestliku taastumise edendamine
  • õiglase ja kaasava digiülemineku kiirendamine
  • ELi rolli kinnitamine maailmas, tagades, et see põhineb avatusel ja mitmepoolsusel

ELi nõukogu eesistujariik Portugal keskendub ELi COVID-19 pandeemiast väljatoomisele. Ta edendab visiooni EList, mis on uuendusmeelne, vaatab tulevikku ning põhineb solidaarsuse, lähenemise ja ühtekuuluvuse ühistel väärtustel.

Selle saavutamiseks on Portugal võtnud endale kohustuse täita positiivset ja paindlikku rolli, et tegutseda positiivselt, edendada koostööd, saavutada käegakatsutavaid tulemusi majanduse taastamisel ja juhtida Euroopa Liit kriisist välja.

Jälgi eesistujariigi tegemisi:

Nõukogu eesistujariigid kuni 2022. aastani

Sloveenia: 2021. aasta juuli–detsember
Prantsusmaa: 2022. aasta jaanuar–juuni
Tšehhi: 2022. aasta juuli–detsember

Eesistujariigi ülesanded

Eesistujariik vastutab ELi õigusakte käsitleva nõukogu töö edasiviimise eest, tagades ELi tegevuskava järjepidevuse, nõuetekohased seadusandlikud menetlused ja liikmesriikidevahelise koostöö. Selleks peab eesistujariik tegutsema ausa ja neutraalse vahendajana.

Eesistujariigil on kaks peamist ülesannet:

1. Nõukogu ja selle ettevalmistavate organite istungite ja koosolekute planeerimine ja juhatamine

Eesistujariik juhatab nõukogu eri koosseisude (välja arvatud välisasjade nõukogu) istungeid ning nõukogu ettevalmistavate organite, sh alaliste komiteede, näiteks alaliste esindajate komitee (COREPER), ning väga spetsiifiliste teemadega tegelevate töörühmade ja komiteede koosolekuid.

Eesistujariik tagab, et arutelud toimuvad nõuetekohaselt ning et nõukogu kodukorda ja töömeetodeid kohaldatakse õigesti.

Eesistujariik korraldab ka erinevaid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi Brüsselis ja roteeruvat eesistumist teostavas liikmesriigis.

2. Nõukogu esindamine suhetes teiste ELi institutsioonidega

Eesistujariik esindab nõukogu suhetes teiste ELi institutsioonidega, eelkõige komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Eesistujariigi ülesanne on püüda jõuda seadusandlikes aktides kokkuleppele kolmepoolsetel kohtumistel, mitteametlikel läbirääkimistel ja lepituskomitee koosolekutel.

Eesistujariik teeb tihedat koostööd:

  • Euroopa Ülemkogu eesistujaga
  • liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga

Eesistujariik abistab neid nende töös ja mõnikord võidakse tal paluda täita teatavaid ülesandeid kõrge esindaja eest, nagu välisasjade nõukogu esindamine Euroopa Parlamendis või välisasjade nõukogu istungi juhatamine, kui arutatakse ühise kaubanduspoliitika küsimusi.