ELi nõukogu eesistujariik
Mida eesistujariik teeb?
Nõukogu eesistujariik vastutab ELi õigusakte käsitleva nõukogu töö edasiviimise eest, säilitades ELi tegevuse järjepidevuse ja tagades nõuetekohased seadusandlikud menetlused ja liikmesriikide koostöö.
Eesistujariigi roll on väga oluline ELi stabiilsuse ja seadusandlike funktsioonide täitmise jaoks.
Viis peamist ülesannet
Eesistujariigi peamised ülesanded on koosolekute kavandamine, koordineerimine ja juhatamine, nõukogu esindamine, läbirääkimised teiste ELi institutsioonidega, oma tegevusest teavitamine ning erapooletu vahendajana tegutsemine nõukogus kokkuleppele jõudmiseks.
Koosolekute kavandamine, koordineerimine ja juhatamine
Eesistujariik kavandab, koordineerib ja juhatab nõukogu istungeid (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja enamikku nõukogu ettevalmistavate organite istungeid.
Tegutsemine erapooletu vahendajana
Eesistujariik toimib aruteludes erapooletu vahendajana, pakkudes välja kompromisslahendusi eesmärgiga jõuda nõukogus kokkuleppele.
Nõukogu esindamine
Eesistujariik esindab nõukogu suhetes Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonidega.
Läbirääkimised teiste ELi institutsioonidega
Ta peab nõukogu nimel läbirääkimisi, et jõuda teiste ELi institutsioonidega seadusandlike dokumentide suhtes kokkuleppele.
Oma tegevusest teavitamine
Eesistujariik aitab teavitada üldsust nõukogu tegevustest, näiteks valmistades ette pressi infotunde.
Eesistujariik on oma olemuselt neutraalne. Tema ülesanne on tegutseda erapooletu vahendajana. Eesistujaks olev riik ei või lähtuda ei enda ega mõne teise liikmesriigi eelistustest.
Kuna liikmesriike on 27 ja nad on eesistujariigid kuus kuud järjest, on iga liikmesriik, olenemata sellest, kas ta on suur või väike, nõukogu eesistujariik iga 13,5 aasta järel.
Eesistujariik teeb tihedat koostööd
- Euroopa Ülemkogu eesistujaga
- liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga
Eesistujariik abistab neid nende töös ja mõnikord võidakse tal paluda täita teatavaid ülesandeid kõrge esindaja eest, nagu välisasjade nõukogu esindamine Euroopa Parlamendis või välisasjade nõukogu istungi juhatamine, kui arutatakse ühise kaubanduspoliitika küsimusi.
Kes on praegu nõukogu eesistujariik?
Praegune rotatsiooni korras vahetuv nõukogu eesistujariik on Iirimaa, kes on selles rollis kaheksandat korda, kuuludes seekord eesistujariikide kolmikusse koos Leedu ja Kreekaga. Praeguse eesistujariigi ametiaeg lõppeb 31. detsembril 2026.
Iirimaa, kelle eesistumise juhtlause on „Ühtsuses peitub jõud“, keskendub sellistele põhiteemadele nagu konkurentsivõime, väärtused ja julgeolek.
Roteeruv eesistujariik
Iga ELi liikmesriik on nõukogu eesistuja kuus kuud korraga. Liikmesriikide eesistumise järjekord määratakse kindlaks nõukogu otsusega.
Selle kuue kuu jooksul juhatab eesistujariik nõukogus kõigi tasandite koosolekuid ja istungeid, aidates tagada seadusandliku töö järjepidevuse.
Kes on järgmine eesistujariik?
Liikmesriikide lipud koosolekulaua graafilisel kujutisel, mis hõlmab kõiki aastaid ajavahemikul 2018–2030. Lipud on paigutatud aastate kaupa eesistujariikide kolmikusse, kus vastav riik viimati oli või on eesistujariigiks järgmisel perioodil:
Eesti – 2017. aasta juulist detsembrini (kolmikus Bulgaaria ja Austriaga)
Bulgaaria – 2018. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Eesti ja Austriaga)
Austria – 2018. aasta juulist detsembrini (kolmikus Eesti ja Bulgaariaga)
Rumeenia – 2019. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Soome ja Horvaatiaga)
Soome – 2019. aasta juulist detsembrini (kolmikus Rumeenia ja Horvaatiaga)
Horvaatia – 2020. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Rumeenia ja Soomega)
Saksamaa – 2020. aasta juulist detsembrini (kolmikus Portugali ja Sloveeniaga)
Portugal – 2021. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Saksamaa ja Sloveeniaga)
Sloveenia – 2021. aasta juulist detsembrini (kolmikus Portugali ja Saksamaaga)
Prantsusmaa – 2022. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Tšehhi ja Rootsiga)
Tšehhi – 2022. aasta juulist detsembrini (kolmikus Prantsusmaa ja Rootsiga)
Rootsi – 2023. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Prantsusmaa ja Tšehhiga)
Hispaania – 2023. aasta juulist detsembrini (kolmikus Belgia ja Ungariga)
Belgia – 2024. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Hispaania ja Ungariga)
Ungari – 2024. aasta juulist detsembrini (kolmikus Hispaania ja Belgiaga)
Poola – 2025. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Taani ja Küprosega)
Taani – 2025. aasta juulist detsembrini (kolmikus Poola ja Küprosega)
Küpros – 2026. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Poola ja Taaniga)
Iirimaa – 2026. aasta juulist detsembrini (kolmikus Leedu ja Kreekaga)
Leedu – 2027. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Iirimaa ja Kreekaga)
Kreeka – 2027. aasta juulist detsembrini (kolmikus Iirimaa ja Leeduga)
Itaalia – 2028. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Läti ja Luksemburgiga)
Läti – 2028. aasta juulist detsembrini (kolmikus Itaalia ja Luksemburgiga)
Luksemburg – 2029. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Itaalia ja Lätiga)
Madalmaad – 2029. aasta juulist detsembrini (kolmikus Slovakkia ja Maltaga)
Slovakkia – 2030. aasta jaanuarist juunini (kolmikus Madalmaade ja Maltaga)
Malta – 2030. aasta juulist detsembrini (kolmikus Madalmaade ja Slovakkiaga)
Eesistujariikide kolmik
Kolme järjestikuse eesistujariigi rühmad teevad tihedat koostööd nn kolmikuna.
See süsteem loodi 2009. aastal Lissaboni lepinguga. Kolmik seab pikaajalised eesmärgid ja koostab ühise tegevuskava, määrates kindlaks teemad ja peamised küsimused, mida nõukogu 18 kuu pikkusel perioodil käsitleb.
Kõnealuse 18 kuu programmi alusel koostavad kõik kolm riiki oma üksikasjalikuma kuue kuu programmi.
Praegusesse eesistujariikide kolmikusse kuuluvad:
- Iirimaa
- Leedu
- Kreeka
Vaata ka
Mida tähendab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemine?
Nõukogu istungid
Mida nõukogu teeb?
Viimati läbi vaadatud: 7. august 2026