Kronoloogia: ajalugu

Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teatas ühisele ülemametile alluva Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisest. Sellega pandi alus Euroopa Liidule, mis lähtub kahest aluspõhimõttest – rahu ja solidaarsus.

• Schumani deklaratsioon (teemalugu)

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mille alusel luuakse söe ja terase ühisturg. See leevendab umbusaldust ja pingeid, mis valitsevad Euroopa naaberriikide vahel pärast Teist maailmasõda. ESTÜ asutamisleping, mis kaotas kehtivuse 2002. aastal, on Euroopa Ühenduse esimene asutamisleping.

Rooma lepingutega asutatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Euroopa Majandusühenduse nõukogu esimene istung toimub 25. jaanuaril 1958 Belgia välisministri Victor Larocki eesistumisel.

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinevad Euroopa ühendustega ning seeläbi suureneb liikmesriikide arv üheksale.

Pärast 1973. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud tippkohtumist, mille raames nähti ette tippkohtumiste pidamine iga kord, kui see on vajalik, luuakse 1974. aasta detsembris president Valéry Giscard d’Estaingi korraldatud Pariisi tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu loodi selleks, et asutada mitteametlik foorum riigipeade ja valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks.

• European Council: 50 years of working together (English version)

Uus Euroopa Ülemkogu tuleb esimest korda kokku 1975. aasta märtsis Dublinis.

• Euroopa Ülemkogu, Dublin, 10.–11. märts 1975

Kreeka ühinemise järel muutub ELi liikmesriikide arv kahekohaliseks.

Kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitlevale Schengeni lepingule kirjutavad Luksemburgis Schengenis alla Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Schengeni leping teeb inimestele järk-järgult võimalikuks reisimise, ilma et nad peaksid sisepiiridel passikontrolli läbima. Schengeni lepingut hakatakse rakendama hiljem, alles 1995. aastal.

Euroopa Ülemkogu võtab lipu kasutusele Euroopa ühenduste ametliku logona.

Euroopa Ülemkogus saavutatakse poliitiline kokkulepe, mis teeb võimalikuks ühtse Euroopa akti vastuvõtmise.

• Euroopa Ülemkogu, Luxembourg, 2.–3. detsember 1985

Hispaania ja Portugal ühinevad ELiga ja seeläbi suureneb Euroopa Ühenduste liikmesriikide arv 12-le.

Ühtse Euroopa aktiga luuakse siseturg, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle aktiga alustatakse koostööd välispoliitika vallas ja laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist otsuste vastuvõtmisele nõukogus.

• Nõukogu otsustusprotsess

Ühtne Euroopa akt annab ka Euroopa Ülemkogule õigusliku aluse, muutes riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised ametlikuks.

1992. aasta Edinburghi Euroopa Ülemkogu algatab nn avalikud arutelud ja seda tava on aastate jooksul märkimisväärselt laiendatud, viimati Lissaboni lepinguga.

Tänapäeval saab nõukogu avalikke arutelusid ja mõttevahetusi jälgida veebisaidi kaudu.

• Vaata arutelusid ja mõttevahetusi otseülekandena

Jõustub Euroopa Liidu leping, millega luuakse Euroopa Liit, mis põhineb laienenud ühenduse sambal. Sellega luuakse majandus- ja rahaliit ning rajatakse kaks uut sammast: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes.

Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu lepingus ametliku staatuse. Nähakse ette, et Euroopa Ülemkogu annab ELile selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised.

Euroopa Liidu lepinguga astutakse ka samm euro suunas ja pannakse alus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP).

• Kuidas Euroopa Liidu leping muutis Euroopat (visuaalne lugu)

ELiga ühinevad Austria, Rootsi ja Soome. 15 liikmesriigiga on nüüd peaaegu hõlmatud kogu Lääne-Euroopa.

Alates 1996. aastast kohtub Euroopa Ülemkogu vähemalt neli korda aastas. Enne seda oli nõutav üksnes kaks kohtumist aastas.

Euroopa Ülemkogu kiidab heaks eurorühma (mitteametlik organ, mille raames tulevad kokku eurot kasutavate liikmesriikide rahandusministrid) loomise. Eurorühma esimene koosolek toimub 4. juunil 1998 Luksemburgis Château de Senningenis.

• Eurorühm

Amsterdami lepinguga luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning integreeritakse Schengeni leping ELi õigusesse. Selle lepinguga muudetakse nõukogu peasekretäri rolli, kes saab ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kõrgeks esindajaks.

1. jaanuaril 2002 läheb pangatähtede ja müntidena ringlusse euro, mis vahetab välja riikide omavääringud.

Nice’i lepinguga reformitakse ELi institutsioone, et teha ettevalmistusi tulevase, 27 liikmeni laienenud Euroopa Liidu toimimiseks. Nõukogu reformitakse, et laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kohaldamisala ja võtta kasutusele liikmesriikide vahelise tõhustatud koostöö põhimõte.

Alates 2003. aasta oktoobrist toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu ametlikud kohtumised Brüsselis.

Nice’i lepingule lisatud deklaratsioonis nr 22 on öeldud, et kui ELi liikmete arv jõuab 18 riigini, toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu kohtumised Brüsselis.

ELiga ühineb korraga kümme uut riiki: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. See on ELi suurim laienemine nii elanikkonna kui ka riikide arvu poolest.

Nüüd on ELil 25 liikmesriiki.

Bulgaariast ja Rumeeniast saavad ELi liikmesriigid ja seeläbi suureneb liikmesriikide arv 27le.

ELi riigipead ja valitsusjuhid lepivad 19. novembril 2009. aastal Brüsselis toimunud mitteametlikul kohtumisel ühehäälselt kokku, et nimetavad Euroopa Ülemkogu esimeseks alaliseks eesistujaks Herman Van Rompuy.

• Herman Van Rompuy avaldus

Jõustub Lissaboni leping, millega reformitakse ELi struktuuri ja selle toimimisviisi.

Selle lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist nõukogus.

Euroopa Ülemkogu saab täieõiguslikuks institutsiooniks, kellel on oma eesistuja. Enne seda ei olnud Euroopa Ülemkogu ametlik institutsioon ja Euroopa Ülemkogu juhil ei olnud ametlikku positsiooni. Eesistuja ülesandeid täitis parasjagu rotatsiooni korras Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist teostava liikmesriigi riigipea või valitsusjuht.

• Euroopa Ülemkogu eesistuja roll
• Lissaboni leping: tänase ELi kujundamine (visuaalne lugu)

Euroopa Ülemkogu kohtumist juhatas viimast korda selle liikmesriigi president või peaminister, kes teostas nõukogus kuuekuulist eesistumist.

2009. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumist juhatas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, Brüssel, 10.–11. detsember 2009

Euroopa Ülemkogu 1.–2. märtsi 2012. aasta kohtumisel allkirjastasid 25 ELi liikmesriigi juhid majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu.

1. jaanuaril 2013 jõustunud leping andis ametliku staatuse euroala tippkohtumisele. Euroala tippkohtumise korraldus ja selle eesistuja ülesanded on sätestatud lepingu artiklis 12.

• Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping

Herman Van Rompuy valitakse Euroopa Ülemkogu eesistuja kohale teiseks ametiajaks alates 1. juunist 2012 kuni 30. novembrini 2014.

EL saab 2012. aastal Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.

Nobeli rahupreemia üleandmisel ELile ütleb Norra Nobeli komitee, et tugines otsuse langetamisel tasakaalustavale rollile, mida EL on mänginud suurema osa Euroopa muutmisel sõdadest räsitud kontinendist rahu kontinendiks.

Endise Jugoslaavia riikidest saab Horvaatia teise riigina Sloveenia järel Euroopa Liidu liikmesriigiks.

ELi kuulub nüüd 28 liikmesriiki.

Donald Tusk saab Herman Van Rompuy asemel Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema ametiaeg kestab 1. detsembrist 2014 kuni 31. maini 2017.

• Eesistuja Donald Tuski märkused ameti üleandmise tseremoonial, 1. detsember 2014
• Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski elulugu

Donald Tusk valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema teine ametiaeg kestab 1. juunist 2017 kuni 30. novembrini 2019.

• Donald Tuski valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks (pressiteade, 9. märts 2017)

Tulenevalt Ühendkuningriigis 23. juunil 2016 toimunud referendumist, millel Ühendkuningriigi kodanikud hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt, teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule ametlikult oma kavatsusest lahkuda EList.

Euroopa Ülemkogu võttis Ühendkuningriigi teate kohta vastu avalduse.

Meil on Ühendkuningriigi liidust lahkumise pärast kahju, kuid oleme nüüd valmis protsessiks, mis tuleb ette võtta. (...) Läbirääkimiste käigus tegutseb liit ühtse tervikuna ja seisab oma huvide eest. Meie esmaseks prioriteediks on vähendada võimalikult palju ebakindlust, mis tuleb Ühendkuningriigi otsusest meie kodanike, ettevõtete ja liikmesriikide jaoks.

Euroopa Ülemkogu kohtumine, 29. märts 2017

• Artikli 50 kohane teade, 29. märts 2017
• ELi suhted Ühendkuningriigiga (taustteave)

Charles Michelist sai Donald Tuski järglane Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikohal. Tema ametiaeg kestab 1. detsembrist 2019 kuni 31. maini 2022.

• Eesistuja Charles Micheli kõne ameti üleandmise tseremoonial

Pärast 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletust ja väljaastumislepingu ratifitseerimist mõlema poole poolt 2020. aasta jaanuaris lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust.

Charles Michel valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema teine ametiaeg kestab 1. juunist 2022 kuni 30. novembrini 2024.

• Charles Michel valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks (pressiteade, 24. märts 2022)

António Costast sai Charles Micheli järglane Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikohal. Tema ametiaeg kestab 1. detsembrist 2024 kuni 31. maini 2027.

• Eesistuja António Costa kõne eelmiselt eesistujalt Charles Michelilt ameti ülevõtmise tseremoonial