Pakett „Eesmärk 55“: nõukogu võttis vastu oma seisukoha kolme transpordisektorit käsitleva teksti kohta

ELi transpordiministrid võtsid täna vastu ühise seisukoha („üldine lähenemisviis“) paketi „Eesmärk 55“ kolme seadusandliku ettepaneku kohta, mis käsitlevad transpordisektorit (mere- ja alternatiivkütuste taristu AFIR, FuelEU Maritime ja RefuelEU Aviation).

See on oluline samm õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ rakendamisel, mis peaks võimaldama ELil täita oma kliimaeesmärgid: vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus. Konkreetselt transpordisektoris on eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% (mis moodustab praegu üle veerandi ELi heitkogustest).

Alternatiivkütuste taristu

Nõukogu võttis vastu üldise lähenemisviisi alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva määruse eelnõu suhtes.

Selle ettepaneku peamine eesmärk on tagada piisava ja avalikkusele juurdepääsetava taristuvõrgu olemasolu maanteesõidukite ja laevade laadimiseks või tankimiseks alternatiivkütustega.

Samuti on selle eesmärk pakkuda alternatiive pardamootorite kasutamisele kai ääres seisvatel laevadel või lennujaamades seisvatel õhusõidukitel.

Eesmärk on tagada täielik koostalitlusvõime ELis ja see, et neid taristuid oleks lihtne kasutada.

Seega on kõnealusel ettepanekul oluline roll selliste taristute kasutuselevõtu kiirendamisel, et mitte piirata heiteta ja vähese heitega sõidukite ja laevade kasutamist, algatada positiivne mõjuring ning seeläbi võimaldada transpordisektoril märkimisväärselt vähendada oma CO₂ jalajälge.

Läbivaadatud normid annavad kodanikele ja sidusrühmadele selge signaali, et kogu ELis luuakse piisav ja ergonoomiline laadimistaristu.

Nõukogu üldises lähenemisviisis säilitatakse komisjoni ettepaneku peamised aspektid, st põhiparameetrid, millel on tegelik mõju kliimale, eelkõige:

• elektriliste kergsõidukite laadimise puhul võimsusnõuded vastavalt registreeritud sõidukipargi suurusele ja TEN-T katvuse nõuetele 2025. ja 2030. aastal
• elektriliste raskeveokite laadimise ja vesinikutankimise puhul TEN-T katvuse nõuded 2030. aastaks, alustades elektriliste raskeveokite puhul 2025. aastast
• sadamakai ääres seisvatele laevadele elektrienergia tarnimisel 2030. aastal kohaldatavad nõuded.

Üldise lähenemisviisiga muudetakse siiski mõningaid komisjoni ettepaneku aspekte.

Selles kohandatakse komisjoni teksti vastavalt elektriliste raskeveokite sektori dünaamikale: kuna on oodata, et elektriajamiga raskeveokite puhul toimuvad lähiaastatel arengud eelkõige laadimisstandardites ning kuna turu arengutase on raskeveokite puhul vähem arenenud kui kergsõidukite puhul, säilitati koridoripõhist loogikat soodustav järkjärguline protsess taristu kasutuselevõtuks alates 2025. aastast, seades eesmärgiks, et 2030. aastal oleksid hõlmatud kõik TEN-T võrgu maanteed.

Selleks et investeeringud vesinikutankimise valdkonnas oleksid võimalikult tõhusad ning et võtta arvesse tehnoloogia arengut, on teksti keskmes nõuded gaasilise vesiniku tankimistaristu kasutuselevõtule TEN-T põhivõrgus, pöörates erilist tähelepanu linnatranspordisõlmedele ja mitmeliigilise transpordi sõlmpunktidele. Komisjon hindab kõnealuse sektori arengut korrapäraselt, et vajaduse korral nõudeid kohandada ja täiendada.

Kohandusi on tehtud selle tagamiseks, et elektrilaadimise nõuded oleksid kooskõlas paljude erinevate olukordadega kohapeal ning et investeeringud oleksid proportsionaalsed vajadustega, võimaldades kohandada elektrilaadimisparkide koguvõimsust väikese liiklusmahuga TEN-T segmentides või isegi suurendada laadimisparkide vahelist maksimaalset vahemaad väga väikese liiklustihedusega segmentides.

Elektrilaadimistaristu ja vesinikutankimistaristu kasutamise hõlpsuse osas on täielikult arvesse võetud kasutajate vajadusi seoses erinevate makse- ja hinnaesitusvõimalustega, vältides seejuures ebaproportsionaalsete investeeringute tegemist, eelkõige olemasolevates taristutes.

Mis puudutab meresadamate kaldaäärset elektritoidet, siis eeskätt on sätted viidud täielikult kooskõlla algatusega „FuelEU Maritime“.

Samuti on teksti selgemaks muudetud ja ühtlustatud, et selgitada iga osalise kohustusi, tagada edusammude jälgimine ja kasutajate nõuetekohane teavitamine ning anda sektorile ühised normid ja tehnilised kirjeldused.

Selleks et võtta täielikult arvesse raskeveokite valdkonnas eeldatavaid märkimisväärseid tehnoloogilisi ja turuarenguid, sisaldab üldine lähenemisviis lühikeses perspektiivis konkreetset läbivaatamisklauslit. Samuti on kavas kogu tekst uuesti läbi vaadata keskpikas perspektiivis ja seejärel regulaarselt.

• Üldine lähenemisviis alternatiivkütuste taristule (AFIR)

Taastuvkütused ja vähese CO₂ heitega kütused meretranspordis

Nõukogu võttis samuti vastu üldise lähenemisviisi ettepaneku suhtes, mille eesmärk on edendada taastuvkütuste ja vähese CO₂ heitega kütuste kasutamist meretranspordis (algatus „FuelEU Maritime“).

Ettepaneku eesmärk on suurendada merendussektoris nõudlust taastuvkütuste ja vähese CO₂ heitega kütuste järele ja nende järjepidevat kasutamist, tagades samal ajal mereliikluse sujuva toimimise ja vältides siseturu moonutusi. Nagu ka lennutranspordi puhul, on tegemist olulise ettepanekuga, et viia meretransport kooskõlla liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisega. Ettepanek põhineb tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttel, võttes arvesse merendussektoris kasutatavate tehnoloogiate mitmekesisust, ning keskendub seega kütusenõudlusele.

Nõukogu üldises lähenemisviisis säilitatakse komisjoni ettepaneku põhiaspektid, eelkõige selle panuse tase kliimaeesmärkide saavutamisse ning eeskätt:

• kohaldamisala asjaomaste laevade suuruse ja geograafilise ala osas
• laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise eesmärgid
• kaldaäärse elektritoite kohaldamisala või muude heitevabade tehnoloogiate kohaldamisala kai ääres seisvate laevade puhul
• kütuste sertifitseerimine
• nende uute kohustustega seotud haldus, sealhulgas ettevõtjatele kohaldatavad trahvid nende laevade mittevastavuse korral

Nõukogu üldise lähenemisviisiga muudetakse siiski mõningaid komisjoni ettepaneku aspekte, eelkõige tehti järgmist.

• Vaadati läbi kaldaäärse elektritoite nõuete kohaldamisala, et kehtestatud kohustusi keskendada kai ääres seisvatele laevadele, paremini reguleerida erandeid, tagada kooskõla alternatiivkütuste taristu määruse ettepanekuga ja anda liikmesriikidele võimalus laiendada kai ääres seisvate laevade suhtes juba kehtestatud kohustusi ka sadamas ankrus olevatele laevadele.
• Täpsustati ja tugevdati ettevõtjate, tõendajate ja avaliku sektori asutuste rolli ning seire-, aruandlus- ja tõendamismenetlusi käsitlevaid sätteid, et tagada tugevam haldussüsteem. Nii on tõendajate töö paremini määratletud ja avaliku sektori asutused saavad teha täiendavaid kontrolle.
• Vaadati läbi kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamist ning nendega seotud karistusi ja trahve käsitlevad sätted ja tugevdati neid, et selgitada nende kohaldamisala ja hoida ära määrusest kõrvalehoidmist.
• Kehtestati teatavad ajaliselt piiratud sätted, et võtta arvesse liikmesriikide geograafilisi iseärasusi, mis puudutab väikseimaid saari ning kaugeid ja majanduslikult ühendatusest väga sõltuvaid piirkondi, ning jäänavigatsiooni. Kehtestati sätted ka äärepoolseimate piirkondade jaoks, võttes arvesse nende eristaatust.
• Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise piiramiseks kehtestati ka muud sätted, mis käsitlevad konteinerlaevade ümberlaadimissadamaid, mida komisjoni ettepanek ei hõlmanud. Mõned liikmesriigid on eriti mõjutatud kolmandate riikide ümberlaadimissadamate konkurentsist, kuna samalaadne standard rahvusvahelisel tasandil puudub. Nendel sätetel, mis laiendavad määrusega hõlmatud heitkoguste baasi, on positiivne mõju heitkoguste vähendamisele.
• Lisati ka mõningad sätted, millega stimuleerida nõudlust kõige puhtamate säästvate kütuste, sealhulgas muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste (RFNBO) järele.

• Üldine lähenemisviis algatuse „FuelEU Maritime“ suhtes

Kestlik lennutransport

Nõukogu võttis vastu üldise lähenemisviisi ettepaneku suhtes, mille eesmärk on luua võrdsed võimalused säästva lennutranspordi jaoks (algatus „ReFuelEU Aviation“).

Ettepaneku eesmärk on suurendada nii nõudlust säästva lennukikütuse, sealhulgas sünteetilise lennukikütuse järele kui ka nende pakkumist, tagades samal ajal võrdsed tingimused kogu ELi lennutransporditurul. Tegemist on olulise ettepanekuga, et viia lennutranspordisektor kooskõlla liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisega, kuna säästev lennukikütus on lühiajalises ja keskpikas perspektiivis tõepoolest üks peamisi hoobasid lennunduse CO₂ heite vähendamiseks. See ettepanek peab andma võimaluse üle saada nende kütuste arendamiseks ebasoodsast olukorrast, kus pakkumine ja nõudlus on väike ning hinnad ikka veel palju kõrgemad kui fossiilkütustel.

Nõukogu üldises lähenemisviisis säilitatakse komisjoni ettepaneku põhiaspektid, eelkõige selle panuse tase kliimaeesmärkide saavutamisse ning eeskätt:

• lennukikütuse tarnijate kohustus tagada, et kogu liidu lennujaamades õhusõiduki käitajatele kättesaadavaks tehtud kütus sisaldab säästva lennukikütuse miinimumosakaalu alates 2025. aastast ja sünteetilise kütuse miinimumosakaalu alates 2030. aastast ning seejärel suurendatakse miinimumosakaalusid järk-järgult kuni 2050. aastani (säästva lennukikütuse kasutuselevõtu kohustus ja allkohustus). Üldise lähenemisviisiga nähakse ette ka miinimumosakaalu suurendamine 2030. aastaks 5%-lt 6%-le
• üleminekuperioodi kehtestamine, mille jooksul võivad kütusetarnijad täita säästva lennukikütuse kasutuselevõtu kohustuse kaalutud keskmisena kogu liidus, et hõlbustada sektori korraldust selle loomise etapis, ilma et see mõjutaks heitkoguste üldist taset
• õhusõiduki käitajate kohustus tagada, et konkreetses liidu lennujaamas pardale võetava lennukikütuse kogus oleks vähemalt 90% nõutavast aastasest lennukikütusest, et võidelda odavama kütuse kaasaveo vastu
• kütusetarnijate ja õhusõiduki käitajate aruandluskohustus.
• õigusnormid pädevate asutuste kohta, kellele liikmesriigid teevad ülesandeks tagada kõnealuse määruse jõustamine, ja trahve käsitlevad õigusnormid

Nõukogu üldise lähenemisviisiga muudetakse siiski mõningaid komisjoni ettepaneku aspekte, et hõlbustada ja kiirendada säästvate lennukikütuste väljatöötamist, eelkõige mis puudutab järgmist:

• liikmesriikide võimalus kohaldada määrust nende lennujaamade suhtes, mis jäävad allapoole teatavat liikluskünnist
• kohaldamisala laiendamine õhusõiduki käitajatele
• kõlblike säästvate lennukikütuste ja sünteetiliste lennukikütuste kohaldamisala laiendamine. Biokütuste puhul laiendatakse kohaldamisala muudele sertifitseeritud biokütustele, mis vastavad taastuvenergia direktiivi säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, ning seda kuni 3% ulatuses, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridel põhinevad biokütused, mis on välja jäetud
• selliste riiklike paindlikkusmeetmete kehtestamine, mis annavad liikmesriikidele võimaluse suurendada oma allkohustust sünteetiliste kütuste puhul riigi tasandil, teatavatel tingimustel ja piiratud aja jooksul
• liikmesriikide pädevatele asutustele võimaluse andmine teha erand odavama kütuse kaasavedu käsitlevate sätete kohaldamisest teatavate lendude puhul, kui esineb suuri ja korduvaid käitamisraskusi või struktuurseid raskusi kütuse tarnimisel vastavalt kindlaksmääratud kriteeriumidele
• kütusetarnijatele ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“) aruandluskohustuse kehtestamine nende ainete kasutamise kohta lennunduses, millel on muu kui CO₂ mõju
• andmete kogumist ja aruandluskohustusi on põhjendatud, et tagada kõnealuse määruse mõju jälgimine liidu käitajate ja platvormide konkurentsivõimele ning parandada teadmisi lennutranspordi heite muu kui CO₂ mõju kohta
• uued kaalutlused, mille komisjon peaks lisama oma 2027. aasta aruandesse, sealhulgas kõnealuse määruse mõju ühenduvusele, kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele ja konkurentsimoonutustele ning vesiniku ja elektri tulevasele kasutamisele

• Üldine lähenemisviis ReFuelEU Aviationi suhtes

Edasine tegevus

Täna vastu võetud üldised lähenemisviisid võimaldavad nõukogu eesistujariigil alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga (kolmepoolsed läbirääkimised) pärast seda, kui Euroopa Parlament on võtnud nende dokumentide kohta vastu oma seisukoha.