Euroopa Ülemkogu arutas viimatisi arenguid seoses Ukrainaga.

On 24 June 2025, European Council President António Costa travelled to The Hague for the NATO Summit. During a meeting with Commission President von der Leyen, NATO Secretary General Rutte and Ukrainian President Zelenskyy, he reaffirmed the EU’s unwavering support to Ukraine, condemned Russia’s continued aggression and welcomed progress on Ukraine’s path toward EU membership.

Liikmesriikide ELi suursaadikud leppisid kokku volitustes läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Parlamendiga kavandatava Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) üle. EDIPi eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi regulatiivsete meetmetega ja toetustega summas 1,5 miljardit eurot.

Nõukogu otsustas täna pikendada sanktsioone, mille EL kehtestas vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt, 23. juunini 2026.

The Polish Presidency published conclusions on strengthening the Energy Union through reinforcing energy security, supported by 25 delegations.

Before the G7 summit in Kananaskis, European Council President António Costa held a joint press conference with European Commission President Ursula von der Leyen. In his remarks, President Costa highlighted the topics that would be on the agenda of the summit: the global economy, trade, and conflicts in the Middle East and Ukraine, amongst others.

Nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele, millega pikendatakse rohkem kui neljale miljonile Venemaa agressioonisõja eest põgenenud ukrainlasele pakutavat ajutist kaitset.

Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa kutsus juhid 26.–27. juunil 2025 Brüsselis toimuvale kohtumisele, kus nad arutavad, kuidas luua meie kodanike jaoks konkurentsivõimelisem, turvalisem ja autonoomsem Euroopa ning tagada, et Euroopa Liit saaks olla mõjukas, prognoositav ja usaldusväärne ülemaailmne osaleja.

EL kehtestas uued tollimaksud Venemaa ja Valgevene põllumajandustoodetele ja väetistele.

Kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus teatavate kolmandate riikide ühinemise kohta nõukogu 20. mai 2025. aasta otsusega (ÜVJP) 2025/966, millega muudetakse otsust 2024/2643, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega.

Kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus teatavate kolmandate riikide ühinemise kohta nõukogu 20. mai 2025. aasta otsusega (ÜVJP) 2025/962, millega muudetakse otsust 2024/2643, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega.

Kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus teatavate kolmandate riikide ühinemise kohta nõukogu 20. mai 2025. aasta otsusega (ÜVJP) 2025/957, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2024/1484 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venemaal.

Kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus teatavate kolmandate riikide ühinemise kohta nõukogu 20. mai 2025. aasta otsusega (ÜVJP) 2024/936, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.

Kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus teatavate kolmandate riikide ühinemise kohta nõukogu 20. mai 2025. aasta otsusega (ÜVJP) 2025/931, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

G7 Finance Ministers and Central Bank Governors, met on 22 May 2025 in Banff, Canada and issued a joint communiqué.

Kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldus teatavate riikide ühinemise kohta nõukogu otsusega, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.

Nõukogu kehtestas piiravad meetmed kolme Venemaa relvajõududesse kuuluva üksuse suhtes, kes vastutavad keemiarelvade väljatöötamise ja kasutamise eest.

Nõukogu kehtestas piiravad meetmed 21 isiku ja kuue üksuse suhtes, kes vastutavad Venemaa ELi ja selle liikmesriikide vastu suunatud destabiliseeriva tegevuse eest, ning laiendas sanktsioonirežiimi kohaldamisala, et see hõlmaks füüsilist ja digivara ning meediakanaleid.

Nõukogu kehtestas piiravad meetmed 28 isiku suhtes, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise, demokraatliku opositsiooni represseerimise ning õigusriiki tõsiselt kahjustava tegevuse eest Venemaal.

Nõukogu võttis vastu majanduslike ja individuaalsete piiravate meetmete 17. paketi, mille eesmärk on võtta jõuliselt sihikule Putini varilaevastik ning nõrgendada Venemaa sõjatööstuskompleksi.