Nõukogu istungid

Üks nõukogu, kümme koosseisu

Kuigi nõukogu on üks juriidiline isik, kohtuvad ministrid nõukogus erinevate temaatiliste rühmadena, mida nimetatakse nõukogu koosseisudeks.

Nõukogu kümme koosseisu jagunevad poliitikavaldkondade kaupa. Liikmesriikide ministrid, kelle vastutusalasse nõukogu koosseisu mingi kindel poliitikavaldkond riiklikul tasandil kuulub, tulevad kokku, et seda poliitikat arutada ja selles konkreetses valdkonnas õigusakte vastu võtta.

Näiteks majandus- ja rahandusküsimuste, keskkonna, energeetika, justiitsküsimuste jt nõukogu istungid toovad igaüks kokku selle kindla poliitikavaldkonna eest vastutavad ELi liikmesriikide ministrid.

Kes nõukogu istungitel osalevad?

Ministrid kõigist ELi liikmesriikidest

Nõukogu istungitel osalevad ministrite tasandi esindajad iga ELi liikmesriigi valitsusest. Osalejateks võivad seega olla ministrid või riigisekretärid.

Näiteks justiitsministrid osalevad justiits- ja siseküsimuste nõukogus ning rahandusministrid majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus.

Liikmesriikide valitsuste esindajatena võivad nad võtta oma valitsuse nimel kohustusi ja nõukogu istungitel hääletada.

Istungeid juhatab roteeruv eesistujariik

Nõukogu koosseisude istungeid juhatab selle liikmesriigi vastav minister, kelle käes on kord sel poolaastal nõukogu eesistuja olla.

See kehtib kõigi nõukogu istungite kohta, välja arvatud välisasjade nõukogu, millel on alaline eesistuja – liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Nõukogu eesistujariik määrab samuti kindlaks koosseisude üldise tööprogrammi ja korraldab oma tegevuse raames ministrite mitteametlikke kohtumisi.

• ELi nõukogu eesistujariik
• ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Euroopa Komisjoni volinikud ja muud külalised

Nõukogu istungitele kutsutakse ka vastava koosseisu poliitikavaldkondade eest vastutavad Euroopa Komisjoni volinikud.

Nõukogu istungile võib kutsuda osalema teiste ELi institutsioonide, näiteks Euroopa Keskpanga ja ametite esindajaid, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid ning muid külalisi.

Mis nõukogu istungitel toimub?

Nõukogu istungitel peavad liikmesriikide ministrid läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ja võtavad neid vastu, koordineerivad poliitikat ja töötavad välja välispoliitikat.

Ministrite ülesanne on teha tööd ühistele probleemidele ELi tasandil lahenduste leidmiseks, võttes arvesse ka oma riigi erihuve. See nõuab sageli paindlikkust ja kompromisside tegemist.

Nõukogu otsused

Igal nõukogu istungil on päevakord, kus on loetletud küsimused, mille üle arutatakse või mille suhtes otsuseid vastu võetakse.

Kuna nõukogu on üks juriidiline isik, võib ükskõik milline tema kümnest koosseisust võtta vastu teise poliitikavaldkonnaga seotud nõukogu akti.

Nõukogu võtab otsused vastu hääletuse teel. Nõukogu istungite tulemused võivad olla kas seadusandlikud, poliitilised või haldusotsused.

ELi õigusaktide vastuvõtmine

Õigusakti ettepaneku arutamine või selle üle hääletamine. See hõlmab nn üldist lähenemisviisi (nõukogu seisukoht).

Järeldused ja resolutsioonid

Järeldused, soovitused, avaldused ja resolutsioonid, millega kehtestatakse poliitilised kohustused või seisukohad.

Muud õigusaktid

ELi ametikohtade kandidaatide nimetamine ja nende ametisse nimetamine, institutsioonidevahelised kokkulepped.

Nõukogu istungite peamised tulemused leiab toimunud kohtumiste ajakavast. Kui nõukogu hääletab ELi õigusakti üle, tehakse nõukogu hääletustulemused automaatselt avalikuks.

• Toimunud nõukogu kohtumiste ajakava
• Avalike hääletuste tulemused

Kuidas nõukogu istungeid ette valmistatakse?

Nõukogu istungeid valmistavad ette kõigi liikmesriikide suursaadikud ELi juures COREPERis (alaliste esindajate komitee) ning muud liikmesriikide ametnikud ja eksperdid eri töörühmades ja komiteedes. Nendel koosolekutel tehakse eeltöö kõigi nõukogu otsuste jaoks.

1. 1

   Töörühmad

   Iga seadusandliku ettepaneku või poliitilise kohustuse vaatavad kõigepealt tehnilisel tasandil läbi liikmesriikide eksperdid spetsialiseerunud töörühmades.

2. 2

   COREPER

   ELi suursaadikud vaatavad oma valitsuselt saadud juhiste alusel läbi nõukogu istungite päevakorra ja otsivad ühiseid seisukohti, milles nad saavad kokku leppida.

   See on oluline viimane etapp, mis võimaldab nõukogu istungeid sujuvalt korraldada.

3. 3

   Nõukogu

   Lõpuks võtavad ministrid nõukogu istungil otsused vastu. Kõige tundlikumates poliitilistes küsimustes võivad nad neid küsimusi veel alles nõukogu istungil arutada ja siis seal neis kokkuleppele jõuda.

Selline mitmetasandiline struktuur, mis hõlmab iga ELi liikmesriigi esindajaid eri ülesannetes, võimaldab seadusandlikke ettepanekuid arutada ja läbi vaadata. Lõppeesmärk on hõlbustada nõukogul ELi õigusaktide vastuvõtmist ja otsuste tegemist.

• Kuidas on nõukogu töö korraldatud?

Milline on nõukogu istungi päevakord?

Nõukogu istungite päevakord on jagatud A-punktideks ja B-punktideks. Mõlemad päevakorra osad võivad sisaldada nii seadusandlikke arutelusid kui ka muud kui seadusandlikku tegevust.

A-punktid on punktid, mida ei ole vaja nõukogu istungil arutada.

Üldiselt on umbes kaks kolmandikku nõukogu päevakorra punktidest A-punktid. Kui COREPERil on olnud võimalik ettepanekut käsitlevad arutelud lõpule viia, kantakse ettepanek nõukogu istungi päevakorda A-punktina, mis tähendab, et see tuleks vastu võtta ilma aruteluta. Neid küsimusi võib siiski uuesti arutada, kui üks või mitu liikmesriiki selleks soovi avaldavad.

A-punkti võib valdkonnast olenemata vastu võtta iga nõukogu koosseis.

B-punktid on punktid, mis eeldavad arutelu nõukogu istungil. Need on sellised punktid,

• mis on nõukogu eelmiste istungite järel jäänud lahtiseks
• mille suhtes ei ole COREPERi või töörühma tasandil saavutatud mingisugust kokkulepet
• mis on madalamal tasandil lahendamiseks poliitiliselt liiga tundlikud

Nõukogu istungite päevakorrad avaldatakse aegsasti ja need leiab ka nõukogu kohtumiste ajakavast.

• Nõukogu istungite päevakorrad

Millal ja kus nõukogu istungid toimuvad?

Nõukogu istungid toimuvad korrapäraselt. Osa nõukogu koosseise kohtub kord kuus, osa umbes kolm või neli korda aastas, ja osa vastavalt vajadusele. Igal aastal peetakse umbes 70–80 nõukogu istungit.

Enamik istungeid kestab terve päeva, kuigi on ka poolepäevaseid või mõnikord ka kahepäevaseid istungeid.

Nõukogu istungid toimuvad peamiselt Brüsselis, välja arvatud kolmel kuul (aprill, juuni ja oktoober), kui istungid toimuvad Luxembourgis.

Vaata ka