ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
Kõrge esindaja Kaja Kallas
Praegune kõrge esindaja on Kaja Kallas, kes nimetati ametisse viieks aastaks alates 2024. aasta detsembrist.
Kõrge esindaja kohustused
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja:
- kujundab ja juhib ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP)
- aitab oma ettepanekute kaudu kaasa ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisele
- juhatab välisasjade nõukogu istungeid
- tagab Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud otsuste rakendamise
- esindab ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustes oma tasandil
- osaleb Euroopa Ülemkogu kohtumistel (kuid ei ole ametlikult selle liige)
- annab Euroopa Parlamendile välispoliitika ja julgeoleku küsimustes ajakohastatud teavet
- vastutab koos nõukoguga ÜJKP missioonide ja operatsioonide eest
- juhib ELi diplomaatilist võrgustikku, kuhu kuulub 144 ELi delegatsiooni kogu maailmas
- juhib Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituuti
Kõrge esindaja on ka üks Euroopa Komisjoni asepresidentidest ja ta tagab liidu välistegevuse järjepidevuse.
Poliitika- ja julgeolekukomitee koosneb 27 ELi liikmesriigi suursaadikust nõukogus ning selle eesistujaks on kõrge esindaja esindaja. Komitee jälgib rahvusvahelist olukorda ÜVJPga hõlmatud valdkondades ning teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel kriisiohjeoperatsioonide poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.
Välisasjade nõukogu eesistuja
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhatab, valmistab ette ja viib läbi välisasjade nõukogu istungeid ning võtab järelmeetmeid selle otsuste suhtes. Välisasjade nõukogu koosneb kõigi ELi liikmesriikide välisministritest ja kohtub tavaliselt vähemalt kord kuus.
Välisasjade nõukogu tuleb kokku ka vastavalt kaitse-, arengu- ja kaubandusministrite koosseisus.
Kui välisasjade nõukogu arutab ühise kaubanduspoliitika küsimusi, juhatab istungit rotatsiooni korras ELi nõukogu kuuekuulist eesistumist teostava liikmesriigi esindaja.
Kõrge esindaja rolli ajalugu
Kõrge esindaja ametikoht loodi algselt 1997. aastal Amsterdami lepingu alusel, kuigi välispoliitika küsimustes jagunesid ta ülesanded Euroopa Komisjoni välissuhete volinikuga.
2009. aasta detsembris jõustunud Lissaboni lepingugalaiendati kõrge esindaja vastutusala, hõlmates välisasjade nõukogu eesistuja ja komisjoni asepresidendi rolli.
Euroopa Komisjoni asepresidendina tagab kõrge esindaja, et ELi üldine välistegevus arengu, kaubanduse, naabruspoliitika, humanitaarabi ja kriisidele reageerimise valdkonnas on järjepidev ja tõhus.
Kõrge esindaja ametisse nimetamine
Euroopa Ülemkogu nimetab kõrge esindaja viieks aastaks ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel Euroopa Komisjoni presidendiga.
Kõrge esindaja ametisse nimetamine tuleb heaks kiita ka Euroopa Parlamendi hääletusel. Seda seetõttu, et kõrge esindaja on ühtlasi Euroopa Komisjoni üks asepresidentidest ning Euroopa Komisjoni ametisse nimetamine tuleb tervikuna Euroopa Parlamendis heaks kiita.
Endised kõrged esindajad
Euroopa välisteenistus
Kõrget esindajat abistab tema ülesannete täitmisel Euroopa välisteenistus – ELi diplomaatiline teenistus.
Euroopa välisteenistus loodi Lissaboni lepinguga ja ta teeb koostööd ELi liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega. See hõlmab ELi ametnikke ja teenistujaid ning riikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajaid.
Lisateave
- Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (Euroopa Liidu Teataja)
- Euroopa Liidu lepingu artikkel 18 (Euroopa Liidu Teataja)
- Euroopa Liidu lepingu artikkel 36 (Euroopa Liidu Teataja)
- Euroopa välisteenistuse kõrge esindaja / asepresident (Euroopa välisteenistus)
- Euroopa Kaitseagentuur (veebisait)
Viimati läbi vaadatud: 24. märts 2026