Skip to content

Kvalifitseeritud häälteenamus

Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine, mis põhineb topeltenamuse reeglil, on peamine meetod, mida Euroopa Liidu Nõukogu kasutab ELi õigusaktide vastuvõtmiseks.

Nõukogus enim kasutatav hääletusmeetod

Kvalifitseeritud häälteenamus on nõukogus kõige sagedamini kasutatav hääletussüsteem, mida rakendades võetakse vastu ligikaudu 80% kõigist ELi õigusaktidest.

See tuleneb asjaolust, et kvalifitseeritud häälteenamust kohaldatakse siis, kui nõukogu teeb otsuseid seadusandliku tavamenetluse kohaselt, mis on ELi õigusaktide vastuvõtmiseks esmane otsustusprotsess.

Kui nõukogu saavutab kvalifitseeritud häälteenamuse, on ELi seadusandlik akt vastu võetud.

Millal saavutatakse kvalifitseeritud häälteenamus?

Kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks tuleb samaaegselt täita kaks järgmist tingimust:

  • poolt hääletab vähemalt 55% liikmesriikidest (15 liikmesriiki 27st)
  • need liikmesriigid esindavad vähemalt 65% ELi elanikest

Seda nimetatakse ka topeltenamuseks.

Blokeeriv vähemus

Blokeerivasse vähemusse peab kuuluma vähemalt neli liikmesriiki. Kui vastu hääletab vähem kui neli riiki, loetakse kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks.

Näiteks kui õigusakti vastuvõtmise poolt hääletavad kõik liikmesriigid peale kolme, loetakse kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks isegi juhul, kui need 24 poolt hääletanud liikmesriiki esindavad vähem kui 65% kogu ELi elanikkonnast.

Teisisõnu, kui vastu hääletab vähem kui neli nõukogu liiget, muutub rahvaarvu kriteerium kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamisel ebaoluliseks.

Hääletamisest hoidumine

Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel loetakse hääletamisest hoidumine vastuhääleks ja see arvatakse (blokeeriva) vähemuse hulka.

Hääletamisest hoidumine ei ole sama mis hääletamisel mitteosalemine. Liikmel on õigus igal ajal hääletamisest hoiduda.

Suurendatud kvalifitseeritud häälteenamus

Suurendatud kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi kohaldatakse siis, kui nõukogu hääletab ettepaneku üle, mida ei ole esitanud Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu kõrge esindaja.

Suurendatud kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks tuleb samaaegselt täita kaks järgmist tingimust:

  • poolt hääletab vähemalt 72% liikmesriikidest (20 liikmesriiki 27st)
  • ettepanekut toetavad liikmesriigid esindavad vähemalt 65% liidu elanikest

Erijuhud

Juhul, kui hääletamisel ei osale kõik liikmesriigid, näiteks tulenevalt loobumisklausli kasutamisest teatavates poliitikavaldkondades (nt euro või Schengen), kohaldatakse hääletamisel erinevat korda.See kordsõltub ettepaneku laadist.

Kui ettepaneku esitaja on komisjon või kõrge esindaja, võetakse otsus vastu kvalifitseeritud häälteenamusega juhul, kui poolt hääletavad 55% osalevatest liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% osalevate liikmesriikide elanikkonnast. Sellisel juhul peab blokeerivasse vähemusse kuuluma miinimumarv liikmesriike, kes esindavad rohkem kui 35% ELi elanikkonnast, ja lisaks veel üks liikmesriik.

Kui ettepaneku esitaja ei ole komisjon või kõrge esindaja, võetakse otsus vastu suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega juhul, kui poolt hääletavad 72% osalevatest liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% osalevate liikmesriikide elanikkonnast.

Hääletuskalkulaator

Hääletuskalkulaator aitab välja selgitada, kas nõukogu suudab saavutada ühe kolmest seadusandliku akti vastuvõtmiseks vajalikust hääletuskünnisest.

Nõukogu hääletuse lõpptulemuse kontrollimiseks järgige neid nelja lihtsat sammu:

  • valige hääletuskord
  • märkige hääletusel osalevad liikmesriigid
  • märkige hääled
  • kontrollige lõpptulemust
Kalkulaator ja sellest vasakul nool, mille ümber on ring.

Vaata ka

Sedelite panemine ELi embleemiga hääletuskasti.
Kuidas nõukogu hääletab?

Kuidas nõukogu hääletab?

Nõukogus kokku tulnud ministrid.
Nõukogu istungid

Nõukogu istungid

Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni hooned, mis on joonega ühendatud.
Nõukogu roll ELi otsustusprotsessis

Nõukogu roll ELi otsustusprotsessis

Viimati läbi vaadatud: 23. veebruar 2026