Euroopa Liidu salastatud teabe kaitse

Et nõukogu saaks töötada kõigis valdkondades, mis eeldavad ELi salastatud teabe kasutamist, peab tal olema selle teabe kaitseks mitmekülgne julgeolekusüsteem. Nõukogu otsuses ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta nähakse ette kõnealuse teabe kaitseks vajalikud julgeoleku aluspõhimõtted ja miinimumstandardid. Neid põhimõtteid ja standardeid kohaldatakse nõukogu ja selle peasekretariaadi suhtes ning neid peavad järgima ka liikmesriigid, kui nad ELi salastatud teavet käsitlevad.

ELi salastatud teave liigitatakse nelja järgmisesse tasemesse sõltuvalt sellest, kui tõsised on teabe avalikustamise tagajärjed:

• TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET: selle teabe loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada ELi või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve.
• SECRET UE/EU SECRET: selle teabe loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada ELi või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve.
• CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL: selle teabe loata avaldamine võib kahjustada ELi või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve.
• RESTREINT UE/EU RESTRICTED: selle teabe loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada ELi või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve.

Julgeolekueeskirju käsitlev nõukogu otsus hõlmab mitmeid kõnealuse teabe kaitsmise viise, sealhulgas töötajatega seotud julgeolekut, füüsilist julgeolekut, salastatud teabe haldamist, infokindlust, tööstusjulgeolekut või seda, kuidas ELi salastatud teavet jagatakse ELi institutsioonide piires ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

• Nõukogu otsus ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta
• Infokindlus