Andmekaitse: nõukogu lepib kokku üldises lähenemisviisis

Nõukogu jõudis 15. juunil 2015 kokkuleppele üldises lähenemisviisis isikuandmete kaitse üldmääruse kohta, millega kehtestatakse digitaalajastule kohandatud eeskirjad. Määruse kaks eesmärki on parandada üksikisikute isikuandmete kaitse taset ja suurendada ärivõimalusi digitaalsel ühtsel turul. 

Läti justiitsminister Dzintars Rasnačs ütles: „Täna oleme teinud suure sammu lähemale ajakohastatud ja ühtlustatud andmekaitseraamistiku saavutamisele Euroopa Liidu jaoks. Olen väga rahul, et pärast rohkem kui 3 aastat kestnud läbirääkimisi oleme lõpuks jõudnud teksti suhtes kompromissile. Uus andmekaitsemäärus, mis on kohandatud digitaalajastu vajadustele, suurendab meie kodanike individuaalseid õigusi ja tagab kaitse kõrge taseme.” 

Üldine lähenemisviis tähendab, et nõukogu on saavutanud poliitilise kokkulepe, mille alusel saab nüüd alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et jõuda üldisele kokkuleppele uute ELi andmetekaitse-eeskirjade suhtes. Esimene kolmepoolne kohtumineEuroopa Parlamendiga on kavandatud 24. juuniks 2015. 

„Ma tervitan Euroopa Parlamendi valmisolekut alustada kolmepoolsete läbirääkimistega juba järgmisel nädalal. Loodetavasti jõuame kiiresti lõplikule kokkuleppele, et meie kodanikud saaksid võimalikult kiiresti reformist kasu,” ütles Läti justiitsminister Dzintars Rasnačs. 

Järgmine eesistujariik Luksemburg teatas, et paralleelselt määruse üle peetavate läbirääkimistega kiirendatakse andmekaitsedirektiiviga tehtavat tööd õiguskaitse valdkonnas, eesmärgiga leppida oktoobris kokku üldises lähenemisviisis. Luksemburgi justiitsminister Felix Braz ütles: „See reform on pakett ja meil on kindel kavatsus jõuda kokkuleppele enne käesoleva aasta lõppu.”

Kokkuleppe põhielemendid 

Andmekaitse kõrgem tase 

Isikuandmeid tuleb koguda ja töödelda seaduslikult, rangetel tingimustel ja õiguspärasel eesmärgil. Selleks, et neil oleks lubatud isikuandmeid töödelda, peavad vastutavad töötlejad (andmete töötlemise eest vastutavad isikud) järgima erieeskirju, näiteks andmesubjekti (isik, kelle andmeid töödeldakse) ühemõttelise nõusoleku nõuet. 

Tugevdatud andmekaitseõigused annavad andmesubjektidele suurema kontrolli oma isikuandmete üle: 

• lihtsam juurdepääs oma andmetele
• üksikasjalikum teave selle kohta, mis juhtub nende isikuandmetega, kui nad otsustavad neid jagada: vastutavad töötlejad peavad suurendama isikuandmete töötlemise läbipaistvust, andes näiteks üksikisikutele teavet nende eraelu puutumatuse poliitika kohta selges ja lihtsas keeles
• õigus nõuda isikuandmete kustutamist ja olla unustatud, mis võimaldab kõigil muu hulgas nõuda, et teenuseosutaja eemaldaks viivitamata isikuandmeid, mis on kogutud siis, kui kõnealune isik oli laps
• ülekandmise õigus, mis võimaldab lihtsamalt edastada isikuandmeid ühelt teenusepakkujalt, näiteks sotsiaalvõrgustikust, teisele. See suurendab ka teenusepakkujate vahelist konkurentsi
• „profiilianalüüside” piiramine, s.o isikuandmete automatiseeritud töötlemine selliste isiklike aspektide hindamiseks nagu töötulemused, majanduslik olukord, tervis, isiklikud eelistused jne.

 Parema õiguskaitse tagamiseks võivad andmesubjektid nõuda oma andmekaitseasutuse mis tahes otsuse läbivaatamist siseriiklikus kohtus, olenemata liikmesriigist, kus vastutav töötleja asub. 

Suuremad ärivõimalused digitaalsel ühtsel turul 

Ühtsed eeskirjad, mis on kohaldatavad kogu ELis nii Euroopa kui ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes pakuvad ELis sidusteenuseid, aitavad vältida, et omavahel vastuolus olevad siseriiklikud andmekaitse-eeskirjad takistaksid piiriülest andmevahetust. Lisaks aitab järelevalveasutuste vahelise koostöö suurendamine liikmesriikides tagada kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise kogu ELis. Sellega luuakse õiglane konkurents ja innustatakse ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid digitaalset ühtset turgu võimalikult hästi ära kasutama. 

Selleks, et vähendada kulusid ja tagada õiguskindlus, tehakse oluliste piiriüleste juhtumite korral, mis hõlmavad mitmeid riiklikke järelevalveasutusi, ühtne järelevalvealane otsus. Kõnealune ühtse kontaktpunkti mehhanism võimaldab ettevõtjal, kellel on tütarettevõtjad mitmes liikmesriigis, piirata oma kontakte selle andmekaitseasutusega, mis asub ettevõtja asukohariigis. 

Selleks, et vähendada vastavuse tagamise kulusid, võivad vastutavad töötlejad isikuandmete töötlemisega seotud riskihindamise alusel määratleda riskitasemed ja kehtestada neile tasemetele vastavaid meetmeid. 

Arvukamad ja paremad vahendid andmekaitse-eeskirjade täitmiseks 

Vastutavate töötlejate suurenev kohustus ja vastutus parandab uute andmekaitse-eeskirjade järgimist. Vastutavad töötlejad peavad rakendama vajalikke turvameetmeid ja teavitama põhjendamatu viivituseta isikuandmetega seotud rikkumistest järelevalveasutusi ja neid, keda rikkumine märkimisväärselt mõjutab. Vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad võivad oma organisatsioonis nimetada andmekaitseametnikke. Lisaks võib neilt selle tegemist nõuda liidu või siseriiklik õigusakt. 

Kui andmekaitse-eeskirju ei täideta, võivad andmesubjektid, ja teatavatel tingimustel ka andmekaitse organisatsioonid, esitada järelevalveasutusele kaebusi või taotleda õiguskaitsevahendeid. Kui sellised juhtumid leiavad kinnituse, määratakse vastutavatele töötlejatele trahv mis võib ulatuda kuni miljoni euroni või kuni 2 % aastasest kogukäibest. 

Tagatised seoses isikuandmete edastamisega väljapoole ELi 

Isikuandmete edastamisel kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele tagatakse kaitse piisavat kaitset käsitlevate otsuste kaudu. Komisjon on koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga pädev otsustama, kas kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni pakutav andmekaitse tase on piisav. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võib isikuandmete edastamine toimuda üksnes siis, kui on olemas asjakohased kaitsemeetmed (isikuandmete kaitse standardklauslid, siduvad ettevõtluseeskirjad, lepingutingimused).

• Isikuandmete kaitse üldmäärus – üldine lähenemisviis
• Andmekaitsereform