"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi õigusakti suhtes, millega kaitstakse ajakirjanikke ja inimõiguslasi
EL on astunud ajakirjanike ja inimõiguslaste kaitsmisel põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike hagide eest olulise sammu edasi. Nõukogu eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlament jõudsid poliitilisele kokkuleppele direktiivi suhtes, mis pakub nimetatud isikutele kaitset vaigistuskaebuste eest.
Selliste kaebuste esitamine avalikku huvi pakkuvates küsimustes sõna võtnud inimeste vaigistamiseks on olnud üha sagedasem. Direktiiviga kehtestatakse selliste nõuete vastu menetluslikud tagatised piiriülese toimega tsiviilasjades.
See, kui rikkad ja mõjukad isikud võivad vaigistada kohtu kaudu inimesi üksnes seetõttu, et nad võtavad kriitiliselt sõna avalikku huvi pakkuvates küsimustes, kujutab ohtu meie demokraatiale. Uue õigusaktiga kaitseb EL ajakirjanikke ja inimõiguslasi põhjendamatute ja kuritarvituslike hagide eest.
Hispaania justiitsminister Félix Bolaños
Vaigistuskaebuste sihtmärgiks olevatele inimestele pakutakse mitmeid menetluslikke tagatisi ja kaitset. Nad võivad paluda kohtul:
lükata nõue juba menetluse varases staadiumis tagasi. Kui leitakse, et nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võib kohtunik otsustada selle juba võimalikult varases menetlusstaadiumis tagasi lükata. Kohus peaks kostjate sellekohaseid taotlusi kiirendama
taotleda nõude esitanud isikult või äriühingult rahalist tagatist. Kohus võib otsustada nõuda hagejalt, st isikult või äriühingult, kes vaigistuskaebuse esitas, menetluskulude tagatist
leida muid õiguskaitsevahendeid. Kohus võib näiteks otsustada, et hageja peab kandma menetlus-, sealhulgas vaigistuskaebuse ohvri esindamise kulud. Kohtunik võib ka otsustada, et vaigistuskaebuse esitanud poole suhtes kohaldatakse karistust või muid sama tõhusaid meetmeid
Piiriülesed vaigistuskaebused
Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku vaigistuskaebuse piiriülese toime määratluses. Asi on piiriülese toimega, välja arvatud juhul, kui mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, ja kõik muud olukorda mõjutanud asjaolud esinevad selles liikmesriigis.
Kolmandate riikide kohtuotsused
Kui ELis elava isiku vastu on kolmandas riigis esitatud vaigistuskaebus, peavad ELi liikmesriigid keelduma selle kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui seda peetakse vastavas liikmesriigis ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks.
Vaigistuskaebuste ohvrite toetamise meetmed
Et pakkuda vaigistuskaebuste ohvritele veelgi paremat tuge, peab liikmesriik tagama, et oleks üks kindel menetluslike tagatiste ja õiguskaitsevahendite alase teabe esitamise koht.
Vaigistuskaebuste esitamise ulatuse paremaks mõistmiseks koguvad liikmesriigid kohtutelt ka vajalikke kättesaadavaid andmeid vaigistuskaebuste kohta.
Edasised sammud
Tänase kokkuleppe peavad kinnitama liikmesriikide esindajad nõukogus (COREPER). Kui tekst kiidetakse heaks, peavad nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament selle ametlikult vastu võtma.
Taustteave
Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksikisikud, lobitöögrupid, äriühingud ja riigiorganid. Selliste kaebuste eesmärk on kriitikuid tsenseerida, hirmutada ja vaikima sundida, koormates neid õiguskaitsekuludega seni, kuni nad kriitikast või vastuseisust loobuvad.
Vaigistuskaebuste tüüpilised sihtmärgid on ajakirjanikud ja inimõiguste inimõiguslased. Sihikule võidakse võtta ka muud avalikus elus osalevad isikud, nagu teadlased ja akadeemiliste ringkondade esindajad.
Vaigistuskaebuste sagenemist on täheldatud arvukates õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes, Euroopa Komisjoni hinnangutes õigusriigi arengu kohta ELi liikmesriikides ja Euroopa Nõukogu analüüsides.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
See, kui rikkad ja mõjukad isikud võivad vaigistada kohtu kaudu inimesi üksnes seetõttu, et nad võtavad kriitiliselt sõna avalikku huvi pakkuvates küsimustes, kujutab ohtu meie demokraatiale. Uue õigusaktiga kaitseb EL ajakirjanikke ja inimõiguslasi põhjendamatute ja kuritarvituslike hagide eest.