Energiahinna tõus alates 2021. aastast
Energiahind ELis jõudis 2022. aastal rekordtasemele.
Hinnatõus, mis on seotud energia hulgimüügihindade tõusuga kogu maailmas, algas 2021. aastal pärast COVID-19 pandeemiat ja rahvusvahelise nõudluse kasvu. Raskendavat mõju avaldas Venemaa sissetung Ukrainasse.
Kuna EL impordib suure osa oma energiast, mõjutas nii tootja- kui ka tarbijahindu alates 2021. aasta teisest kvartalist impordihindade tõus (graafikul kajastamata). Ajavahemikul 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta detsembrini tõusis energia impordihind euroalal enam kui kahekordseks. See tõus oli täiesti enneolematu, sest kuigi energia impordihinnad on üsna kõikuvad, ei muutu nad aasta lõikes tavaliselt rohkem kui 30%.
Venemaa sõda Ukraina vastu ja Venemaa ühepoolne otsus peatada gaasitarned mitmesse ELi liikmesriiki tõstsid 2022. aastal gaasi hinda, mis tingis ka rekordiliselt kõrged elektrihinnad ELis.
Energiaturgudele avaldasid lisasurvet 2022. aasta suve kuumalained, põhjustades põua ja sellest tuleneva hüdroenergia pakkumise vähenemise tõttu esiteks suuremat nõudlust jahutusenergia järele ning teiseks energiaga varustatuse vähenemist.
Sellel graafikul on kogu ELi kohta 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta jaanuarini esitatud järgmised andmed:
- tööstustootjate energiahinnad
- elektri, gaasi ja muude kütuste tarbijahinnad
Energia tootja- ja tarbijahinnad ELis
See graafik näitab, millised olid ajavahemikul 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta jaanuarini energiahinnad ELis:
- siseturu tööstustootjate energiahinnad tõusid 106,2 pealt 241,3 peale
- elektri, gaasi ja muude kütuste tarbijahinnad tõusid 105,4 pealt 172,3 peale
(keskmine indeks: 2015 = 100 (korrigeerimata))