Kuidas reageeris EL 2022. aasta energiakriisile?

Kuidas reageeris EL energiakriisile?

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja energia kasutamine poliitilise relvana avaldasid energiaturgudele laastavat mõju. Energiakriis saavutas haripunkti 2022. aasta augustis, kui energiahinnad olid rekordiliselt kõrged. Erakordselt suured energiaarved mõjutasid inimesi ja ettevõtjaid kogu ELis rängalt.

ELi riigid reageerisid ühtselt ja kiiresti. Vaid mõned nädalad pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse otsustasid ELi 27 liikmesriigi juhid, et EL lõpetab sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest niipea kui võimalik:

• mitmekesistades tarneid ja tarnijate ringi
• vähendades fossiilkütuste kasutamist ja kiirendades üleminekut puhtamale energiale

Euroopa Komisjon käivitas peagi kava „REPowerEU“, mis on plaan ELi energiasõltumatuse suurendamiseks ja puhta energia edendamiseks.

Järgnenud kuudel töötasid ELi liikmesriigid nõukogus väsimatult, et võtta vastu õigusaktid REPowerEU eesmärkide saavutamiseks.

Enamiku otsuste puhul tegutses nõukogu ELi seadusandjana üksi, nagu on hädaolukordades lubatud ELi toimimise lepingu artikliga 122.

ELi liikmesriigid võtsid nõukogus vähem kui aasta jooksul vastu kuus õigusakti. Õigusnormid võeti vastu rekordiliselt kiiresti: keskmiselt kulus vaid paar kuud ettepaneku esitamisest kuni ELi õigusakti jõustumiseni, samas kui üldjuhul võtab see aega kaks aastat.

Koostöö ja solidaarsus

Koostöö osutus ELi riikide jaoks parimaks viisiks, kuidas kriisi mõju leevendada ning energiavarustusega seotud ühiseid ja individuaalseid riske vähendada.

ELi 27 liikmesriigi energeetikaministrid pidasid Venemaa täiemahulise sissetungi algusest kuni 2022. aasta lõpuni kümme nõukogu istungit, neist mitu lühikese etteteatamisajaga. Need istungid olid võtmetähtsusega selleks, et leppida kokku ühistes normides, mille abil kodanikke ja ettevõtjaid kasvavate energiakulude eest paremini kaitsta.

ELi riikide solidaarsus oli gaasitarnete tagamisel määrav, eelkõige nende riikide jaoks, kes sõltusid Venemaa energiast rohkem ja keda tarnekärped seetõttu rohkem mõjutasid.

Ühistegevuse tulemused

Ühised jõupingutused tasusid end ära. Pärast kuid püsinud ülikõrgeid hindu langes gaasi hind ELis 2022. aasta lõpus märkimisväärselt ja püsis 2023. aastal suhteliselt stabiilsena. 2023. aasta detsembris maksis üks megavatt-tund (MWh) gaasi 34 eurot, mis on peaaegu üheksa korda vähem kui kriisi haripunktis, mil selle hind oli rohkem kui 300 eurot MWh eest.

Energiavarustuskindlus

Gaasihoidlad olid 2023. aasta oktoobris täidetud rohkem kui 99% ulatuses nende mahutavusest ja 2024. aasta oktoobris rohkem kui 90% ulatuses. Sellega tagati iga talveperioodi eel piisavad varud.

Väiksem energianõudlus

ELi riigid tegid koostööd energianõudluse vähendamiseks. Gaasitarbimine vähenes 2022. aasta augustist kuni 2024. aasta maini 18% võrreldes eelneva viie aastaga.

Väiksem sõltuvus Venemaast

EL mitmekesistas kiiresti energiaimporti, vähendades importi Venemaalt. Venemaa veeldatud maagaasi ja torugaasi import on vähenenud 45%-lt kriisieelsetel aastatel 13%-le 2025. aastal ning see keelatakse täielikult vastavalt alates 2026. aasta lõpust ja 2027. aasta sügisest.

Taastuvate energiaallikate edendamine

2023. aasta oli päikeseenergia osas taas rekordiline: paigaldati uusi päikesepaneele koguvõimsusega 56 gigavatti, mis on 60% rohkem kui 2021. aastal (26 GW). 2022. aasta mais toodeti ELis esimest korda tuule- ja päikeseenergiast rohkem elektrit kui fossiilkütustest.

• Energialiidu olukord 2025. aastal

Erakorralised meetmed praktikas

1. Energiatarnete mitmekesistamine

Rohkem kui pool ELis kasutatavast energiast on imporditud. Kui 2020. aastal oli ELi peamine fossiilkütuste tarnija endiselt Venemaa, siis pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal muutus olukord kiiresti. ELi juhid leppisid 2022. aasta märtsis kokku, et järk-järgult kaotatakse ELi sõltuvus Venemaa gaasi-, nafta- ja söeimpordist. Selle tulemusena on ELi peamised fossiilkütuste tarnijad nüüd sellised riigid nagu Ameerika Ühendriigid, Norra, Alžeeria ja Austraalia.

Tarnete ja tarnijaskonna mitmekesistamine on vajalik samm, et tugevdada ELi energiaalast vastupanuvõimet ja energiasõltumatust, eelkõige energiapuuduse korral.

ELi tegevus:

• Venemaa energia impordi järkjärguline lõpetamine
• partnerriikidest, eelkõige USAst ja Norrast pärit impordimahtude suurendamine
• veeldatud maagaasi impordi suurendamine

2026. aasta jaanuaris võttis nõukogu vastu määruse, millega lõpetatakse täielikult Venemaa veeldatud maagaasi ja torugaasi import alates vastavalt 2026. aasta lõpust ja 2027. aasta sügisest.

• Venemaa gaasi import: nõukogu andis astmelisele keelustamisele lõpliku heakskiidu (pressiteade, 26. jaanuar 2026)
• Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine Versailles’s, 10.–11. märts 2022
• REPowerEU (Euroopa Komisjon)

2. Hoidlate täitmine

Kuna gaasitarned muutusid energiakriisi ajal vähem prognoositavaks, muu hulgas seetõttu, et Venemaa lõpetas tarned mitmesse ELi riiki, võttis nõukogu kiireloomulisi meetmeid, et:

• tagada talveperioodiks gaasiga varustatus
• vähendada ELis gaasinõudlust

2022. aasta juunis võttis nõukogu vastu määruse, mille eesmärk oli tagada gaasihoidlate täitmine igal aastal enne talveperioodi vähemalt 90%-ni. Seeläbi kindlustati ELi liikmesriikidele piisavad varud kodude kütmiseks ja ettevõtete tööshoidmiseks.

2025. aasta juulis pikendas nõukogu nimetatud õigusnormide kehtivust kahe aasta võrra ja andis täiendava paindlikkuse, mis võimaldab liikmesriikidel pidevas muutumises olevate turutingimustega kohaneda ja võidelda võimalike turumanipulatsioonide vastu.

Gaasivarud ELis viimastel aastatel

3. Energiaarvete vähendamine

ELi liikmesriigid võtsid vastu erakorralise määruse, et aidata energiakriisist enim mõjutatud kodanikke ja ettevõtjaid.

Määrus sisaldab kolme erakorralist meedet:

• elektritarbimise vähendamine
• elektritootjate tulude piiramine
• fossiilkütuseid kasutavate ettevõtete solidaarsuspanuse tagamine

Uued õigusnormid võimaldasid liikmesriikidel koguda rahalisi vahendeid energiaettevõtjate ülemäärasest kasumist ja jaotada need ümber kõige haavatavamatele inimestele ja ettevõtjatele ELis, pakkudes otsest toetust neile, kellel oli raskusi oma energiaarvete tasumisega.

• Nõukogu võttis ametlikult vastu erakorralised meetmed energiahindade alandamiseks (pressiteade, 6. oktoober 2022)

Lisaks on EL teinud tööd elektrituru korralduse reformimiseks. Reformiga soovitakse vältida elektrihindade järsku tõusu ja see keskendub järgmisele:

• tarbijakaitse parandamine
• stabiilsuse suurendamine ettevõtjate jaoks
• rohelise elektri osakaalu suurendamine

Praeguse turumudeli puhul määrab elektrihinna kõige kulukam energiaallikas (energiakriisi ajal oli see gaas). Reformi eesmärk on muuta elektrihinnad vähem sõltuvaks fossiilkütuste hinnast ja seeläbi alandada tarbijate elektriarveid.

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid reformi suhtes esialgsele kokkuleppele 2023. aasta detsembris. Nõukogu võttis reformi vastu 2024. aasta kevadel.

4. Solidaarsuse suurendamine

Samuti võeti meetmeid selleks, et tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd ja solidaarsust ning võimaldada liikmesriikidel ja energiaettevõtjatel osta ülemaailmsetelt turgudelt gaasi ühiselt.

Nõudluse koondamine ELi tasandil suurendas ELi riikide mõjujõudu gaasi ostmisel ülemaailmsetelt turgudelt ja takistas liikmesriikidel üksteist üle pakkuda.

Uute normidega laiendati ka solidaarsuskokkuleppeid ELi riikide vahel. Riigid, kes ei olnud veel sõlminud kokkulepet teise ELi liikmesriigiga, said vajaduse korral taotleda solidaarsust.

• Varude tagamise ja jagamise meetmed ELi gaasiturul (teabejoonis)
• Nõukogu leppis kokku gaasi ühisoste ja solidaarsusmehhanismi käsitlevate uute meetmete sisus (pressiteade, 24. november 2022)

5. Hinnakõikumiste vältimine

ELi riigid võtsid vastu turumehhanismi, et piirata erakordselt kõrgeid gaasihindu ELis ning vähendada seeläbi hinnasööstude mõju kodanikele ja majandusele.

Kuidas see toimis? Erakordselt kõrgele tõusnud gaasihindade korral sai gaasitehingute puhul kohaldada hinnapiiri.

• Turumehhanism gaasihinna liigse tõusu piiramiseks (teabejoonis)
• Nõukogu leppis kokku ajutises mehhanismis ülemääraste gaasihindade piiramiseks (pressiteade, 19. detsember 2022)

Elektrituru reformi üks eesmärk on samuti vältida hinnašokke.

6. Kiiremini puhtama energia suunas

ELi pikaajaline kava on vähendada energiasektori süsinikuheidet kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Energiakriis ajendas juhte võtma selle eesmärgi saavutamiseks kiiresti meetmeid.

ELi liikmesriigid leppisid kokku muuta ELi kavad ambitsioonikamaks ja kiirendada meetmete võtmist:

• uus taastuvenergia eesmärk: 2030. aastaks peab vähemalt 42,5% ELi energiast olema toodetud taastuvatest energiaallikatest (esialgne kavandatud eesmärk oli 40%)
• uus energiatõhususe eesmärk: EL vähendab 2030. aastaks energiatarbimist 11,7%, võrreldes 2020. aastal 2030. aastaks esitatud tarbimise prognoosiga
• meetmed taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks ja taastuvenergiaprojektide loamenetluste kiirendamiseks
• ELi gaasituru reform, mille eesmärk on asendada fossiilgaas järk-järgult taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO₂ heitega gaasidega, sealhulgas vesinikuga

Üleminek puhtamale energiale aitab ühtlasi tugevdada ELi energiasõltumatust, kuna rohelist energiat saab toota ELis, samuti vähendab see sõltuvust impordist.

• Pakett „Eesmärk 55“: ELi plaan taastuvenergia kasutamise suurendamiseks (teabejoonis)
• Pakett „Eesmärk 55“: kuidas Euroopa muutub energiatõhusamaks (teabejoonis)
• Pakett „Eesmärk 55“: ülevaade vesiniku ja dekarboniseeritud gaasi turu paketist (teabejoonis)
• Taastuvenergia: nõukogu võttis vastu uued normid (pressiteade, 9. oktoober 2023)

Mis põhjustas energiakriisi?

Energiahinnad hakkasid ELis märkimisväärselt tõusma 2021. aastal tulenevalt COVID-19 pandeemia järgsest majanduse taastumisest, mille tagajärjel kasvas nõudlus veeldatud maagaasi järele ja suurenes gaasitarbimine Aasias.

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal avaldas energiaturule laastavat mõju ja viis energiahinnad rekordtasemele.

Venemaa ühepoolne otsus katkestada gaasitarned mitmesse ELi riiki põhjustas ebakindlust, mis tõi kaasa gaasihindade järsu tõusu. See mõjutas ka elektrihindu, mis on ELis seotud fossiilkütuste hinnaga.

Lisateave