Energia
Vaata, kuidas ELi riigid koostööd teevad, et tagada kestlik ja taskukohane energiavarustus.
Taskukohane ja kindel energia on ELi jõukuse jaoks otsustava tähtsusega.
ELi riikide eesmärk on luua tugev energialiit, suurendada kogu maailmas energiasõltumatust ja konkurentsivõimet, vähendades samal ajal sektori süsinikuheidet, et saavutada kliimaeesmärgid.
Energiavarustuskindluse tagamine
ELi riigid teevad koostööd, et tagada ELi majandusele ja selle kodanikele konkurentsivõimeliste hindadega energiavarustus.
ELi riikide eesmärk on vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, mitmekesistada tarneteid ja tugevdada sidemeid usaldusväärsemate partneritega, toetades samal ajal üleminekut keskkonnahoidlikumale energiale, eelkõige Euroopas toodetud puhtale energiale.
ELi normid kaitsevad tarbijaid ja ettevõtjaid energiahindade tõusu eest ning nende eesmärk on integreerida ELi liikmesriikide riiklikud energiasüsteemid tugevamasse energialiitu.
Loobumine Venemaa gaasist
2025. aastal moodustas Venemaalt imporditud gaasi maht vähem kui kolmandiku 2021. aasta tasemest. Alltoodud joonisel on näidatud ELi imporditud gaasi maht miljardites kuupmeetrites.
Tulpdiagramm, mis võrdleb ELi peamiste partnerite gaasitarneid 2021. aastal 2023. ja 2025. aastaga.
Venemaalt pärit import vähenes rohkem kui 150 miljardilt kuupmeetrilt 2021. aastal 40,9 miljardi kuupmeetrini 2025. aastal. Vähenemine korvati eeskätt suuremate impordikogustega teistelt partneritelt. Import USAst kasvas 18,9 miljardilt kuupmeetrilt (2021) 79,4 miljardi kuupmeetrini (2025). Import Norrast kasvas 79,5 miljardilt kuupmeetrilt (2021) 97,2 miljardi kuupmeetrini (2025).
Allikas: Euroopa Komisjoni arvutused LSEGi (Refinitiv) ja ENTSO-G põhjal
2026. aasta jaanuaris võttis EL vastu määruse, millega keelatakse järk-järgult ülejäänud Venemaa gaasi import hiljemalt 2027. aasta lõpuks.
Energia rohestamine
Energeetikasektor on ELi suurim kasvuhoonegaaside heite allikas.
Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ normide kohaselt on ELi riigid seadnud energiasektori heitkoguste vähendamiseks eesmärgid, mis hõlmavad järgmist:
- järkjärguline loobumine fossiilkütustest
- taastuvenergia osakaalu suurendamine
- energiakasutuse tõhustamine, sealhulgas hoonetes
- vesinikuturu loomine
Taastuvenergia tootmisvõimsus
Euroopa Komisjoni andmetel kasvas ELi päikeseenergia tootmisvõimsus aastatel 2020–2025 157 % ehk kokku 406 gigavatini. See on rohkem, kui on vajalik Itaalia-suguse riigi energiaga varustamiseks terve aasta jooksul. Kiiresti kasvab ka tuuleenergia tootmine.
Taastuvenergia, nagu päikese- ja tuuleenergia, on puhtale energiale üleminekul keskse tähtsusega ning võib aidata vähendada ELi sõltuvust välistest energiatarnijatest.
Taastuvenergia tootmine ELis kasvab jätkuvalt
ELi liikmesriigid teevad koostööd, et suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist, ning nagu jooniselt näha, peaks nende tootmine ELis lähiaastatel jätkuvalt kasvama. 2024. aastal saadi 25,4 % kogu ELis tarbitud lõppenergiast taastuvatest energiaallikatest. Eesmärk on, et 2030. aastaks moodustaksid taastuvad energiaallikad rohkem kui 42,5 % ELi energiaallikate jaotusest.
Diagramm, millel on näha päikese-, tuule-, bio- ja hüdroenergia kumulatiivne tootmisvõimsus gigavattides (GW) ELis aastatel 2010–2024 ühes prognoosidega aastateks 2025–2030.
- Hüdroenergia tootmisvõimsus kasvas vaid vähesel määral: 143,2 GW-lt 2010. aastal 152,7 GW-le 2024. aastal. Selle energialiigi puhul peaks tootmisvõimsus jääma stabiilseks ja jõudma 2030. aastaks 159 GW-ni.
- Bioenergia moodustab ELis toodetud taastuvenergiast vaid väikese osa. ELi bioenergia tootmisvõimsus kasvas 25 GW-lt 2010. aastal 37,2 GW-le 2024. aastal ja prognooside kohaselt jääb see lähiaastatel enam-vähem samale tasemele.
- Tuuleenergia tootmisvõimsus kasvas pidevalt ja jõudis 79,2 GW-lt 2010. aastal 230,8 GW-le 2024. aastal. Selle energialiigi tootmisvõimsuse kasv prognooside kohaselt jätkub ja jõuab 2030. aastaks 368,6 GW-ni.
- Päikeseenergia tootmine on teiste taastuvenergia liikidega võrreldes kõige enam kasvanud: 30 GW-lt 2010. aastal 332,1 GW-le 2024. aastal. Rahvusvahelise Energiaagentuuri prognoosi kohaselt jõuab päikeseenergia tootmisvõimsus ELis 2030. aastaks 690,1 GW-ni.
Uusimad selgitused
ELi konkurentsivõime suurendamine: edasised sammud
Pakett „Eesmärk 55“: kuidas Euroopa muutub energiatõhusamaks
Pakett „Eesmärk 55“
Viimati läbi vaadatud: 18. märts 2026