ELi ja Korea Vabariigi kaubandussuhted – faktid ja arvud
ELi ja Korea Vabariigi kaubandussuhted põhinevad 2015. aasta detsembris ratifitseeritud vabakaubanduslepingul.
Korea Vabariik
Korea Vabariigis elab üle 51 miljoni inimese ja riigi majandus on maailmas suuruselt 13. kohal.
Riik on läbi teinud ühe silmapaistvaima arengu lähiajaloos, muutudes suure sissetulekuga ja innovatsioonipõhiseks majanduseks. Aastatel 1980–2024 kasvas reaalne SKP keskmiselt 5,6% aastas. Korea Vabariik kulutab 4,9% oma SKPst teadus- ja arendustegevusele, samas kui ELis on see näitaja 2,3%.
Riigi tööstus paistab silma kõrgtehnoloogiliste ning teadus- ja arendusmahukate toodete poolest, nagu pooljuhid, farmaatsiatooted, biotehnoloogia ja tarbeelektroonika, samuti laevaehitus ja autotööstus, sealhulgas elektrisõidukite akud.
Kaubavahetus (2025)
2025. aastal oli ELi ja Korea Vabariigi vahelise kaubavahetuse maht üle 124 miljardi euro. EL oli Korea Vabariigi suuruselt kolmas kaubanduspartner, kelle arvele langes 10% riigi kaubavahetusest. Korea Vabariik oli ELi suuruselt kaheksas kaubanduspartner.
Import ELi väärtuses 69,7 miljardit eurot
Eksport EList väärtuses 54,5 miljardit eurot
Peamised kaubad, millega EL ja Korea Vabariik kauplevad
masinad ja transpordivahendid
kemikaalid ja nendega seotud tooted
mitmesugused tööstuskaubad
Teenuskaubandus (2024)
2024. aastal (viimane aasta, mille kohta andmed on kättesaadavad) oli ELi ja Korea Vabariigi vahelise teenuskaubanduse maht peaaegu 33 miljardit eurot.
Import ELi väärtuses 12,2 miljardit eurot
Eksport EList väärtuses 20,8 miljardit eurot
Peamised teenused, millega EL ja Korea Vabariik kauplevad
transport
telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused
teadus- ja arendustegevuse ning ametialase ja juhtimisalase konsultatsiooni teenused
hooldus- ja remonditeenused (ELi impordi puhul)
ELi ja Korea Vabariigi vabakaubandusleping
ELi ja Korea Vabariigi vabakaubanduslepingut hakati ajutiselt kohaldama 2011. aasta juulis ja see ratifitseeriti ametlikult 2015. aasta detsembris.
Alates vabakaubanduslepingu jõustumisest on kahepoolne kaubandus ja investeeringud märkimisväärselt suurenenud. Aastatel 2011–2025 kasvas kaubavahetus keskmiselt 5,3% aastas.
Lepingust saadav peamine kasu on järgmine:
- EList imporditavatele tööstus- ja põllumajandustoodetele ei kehtestata tollimakse
- ELi äriühingutel on lihtsam juurdepääs Korea Vabariigi teenusteturule
- ELi äriühingutel on rohkem võimalusi osaleda Korea Vabariigi korraldatavates riigihangetes
- intellektuaalomandi õiguste ning geograafilise tähisega hõlmatud toidu ja jookide parem kaitse
ELi ja Korea Vabariigi digikaubanduse leping
Vabakaubanduslepingu täiendamiseks on EL ja Korea Vabariik alates 2022. aastast teinud tööd tihedamate sidemete loomiseks digikaubanduses. 2025. aasta märtsis viisid pooled lõpule läbirääkimised digikaubanduse lepingu üle.
Lepingu eesmärk on veelgi hoogustada teenuste ja kaupade digikaubandust, suurendades õiguskindlust nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks. Sellega luuakse ühised normid sellistes valdkondades nagu andmevoog, elektroonilised lepingud, digiallkirjad, tarbijakaitse ja e-kaubandus.
Välismaised otseinvesteeringud
EL on suurim välismaine otseinvestor Korea Vabariigis. 2024. aastal oli ELi välismaiste otseinvesteeringute kogumaht Korea Vabariigis 53 miljardit eurot. Korea Vabariigi välismaiste otseinvesteeringute kogumaht ELis oli 41,8 miljardit eurot. Korea Vabariigi investeeringud on eelkõige koondunud Saksamaale, Ungarisse ja Poolasse.
Andmeallikad
Sellel lehel kasutatud andmed saadi 2026. aasta mais ja need pärinevad järgmistest Eurostati andmekogumitest:
Lisateave
ELi kaubandusalased õigusaktid
ELi kaubanduslepingud
ELi kaubandusläbirääkimised
Viimati läbi vaadatud: 12. juuni 2026