ELi kaubandusalased õigusaktid

Aus ja õiglane kaubandus

Viimastel aastatel on EL viinud ellu peamiste kaubandusalaste reeglite põhjalikku reformi. Peamised hõlmatud valdkonnad:

• survestamisvastased meetmed
• välismaised otseinvesteeringud
• kahepoolsed kaitsemeetmed
• kaubanduse kaitsevahendid, sealhulgas dumpinguvastased meetmed

ELi seadusandlike algatuste eesmärk on kaitsta Euroopa tootjaid ja ettevõtteid võimaliku kahju eest, mida välisriigi ettevõtete teatavad kaubandustavad võivad põhjustada.

Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud

EL on kehtestanud normid ELis tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta, et võimaldada liikmesriikidel kontrollida ELis tehtavaid välisinvesteeringuid ning tegeleda julgeoleku või avaliku korraga seotud riskidega. Nad teevad seda koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.

Nõukogu ja parlament jõudsid 11. detsembril 2025 esialgsele kokkuleppele 2019. aasta välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse läbivaatamises.

Nõukogu ja Euroopa Parlament kiidavad esialgse kokkuleppe heaks, enne kui see ametlikult vastu võetakse. Õigusnorme hakatakse kohaldama 18 kuud pärast läbivaadatud määruse jõustumist.

Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute läbivaadatud kord on osa ELi strateegiast tugevdada oma majandusjulgeolekut ja kaitsta strateegilisi tööstussektoreid välisinvestorite riskantsete investeeringute eest.

• Euroopa majandusjulgeolek
• Välismaiseid otseinvesteeringud: nõukogu ja parlament jõudsid poliitilisele kokkuleppele välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute parandamises (pressiteade, 11. detsember 2025)
• Kaubandus: COREPER kinnitas nõukogu läbirääkimisseisukoha välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitleva määruse läbivaatamise kohta (pressiteade, 12. juuni 2025)

Survestamisvastased meetmed

23. oktoobril 2023 võttis nõukogu vastu survestamisvastase õigusakti. Selle vahendi eesmärk on heidutada kolmandaid riike, et nad ei kasutaks ELi ja selle liikmesriikide suhtes majanduslikku survestamist kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete kaudu.

Nende meetmete hulgas, mida võidakse kohaldada kolmanda riigi suhtes vastusena majanduslikule survestamisele, on kaubanduspiirangute kehtestamine, näiteks:

• suuremad tollimaksud
• impordi- või ekspordilitsentsid
• piirangud teenuste, välismaiste otseinvesteeringute või riigihangete valdkonnas

Survestamisvastane õigusakt on kavandatud selleks, et dialoogi kaudu survestamist vähendada ja sundida survestamismeetmete kasutamist lõpetama. ELi vastumeetmeid kohaldatakse üksnes viimase abinõuna.

• Kaubandus: nõukogu võttis vastu määruse ELi kaitse kohta kolmandatest riikidest tuleneva majandusliku survestamise eest (pressiteade, 23. oktoober 2023)
• Survestamise vastane kaitse (Euroopa Komisjon)

Kaubanduse kaitsevahendid

8. juunil 2018 jõustus uus määrus, millega ajakohastatakse ELi kaubanduse kaitsevahendeid.

Määruse eesmärk on kaitsta ELi tootjaid ebaausast konkurentsist tuleneva kahju eest, tagades vaba ja ausa kaubanduse. See muudab kaubanduse kaitsevahendid prognoositavamaks, läbipaistvamaks ja juurdepääsetavamaks, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks.

ELi eesmärk on muuta dumpingu- ja subsiidiumidevastased vahendid tõhusamaks ja sobivamaks, et kaitsta ELi tootjaid välisfirmade ebaausate kaubandustavade ja vastumeetmete ohu eest.

Samal ajal peaksid importijad saama paremini prognoosida tollimaksumäärade muutumist, mis võimaldaks neil oma äritegevust lihtsamini planeerida. Kogu süsteem peaks olema läbipaistev ja kasutajasõbralik.

• Nõukogu võttis vastu oma seisukoha, mis käsitleb uut õigusraamistikku ebaausa kaubanduskonkurentsi vastu (pressiteade, 16. aprill 2018)
• Kaubanduse kaitsemeetmed (Euroopa Komisjon)

Dumpinguvastased meetmed

Nõukogu võttis 4. detsembril 2017 vastu ELi õigusnormid, et kaitsta Euroopa Liitu ebaausate kaubandustavade eest. Need jõustusid 20. detsembril 2017.

Ajakohastatud ELi dumpinguvastaseid norme kohaldatakse juhul, kui imporditud toodete hinnad on riigi sekkumise tõttu kunstlikult madalad.

Õigusraamistikuga kaob dumpingu arvutamisel endine eristus turumajanduslike ja mitteturumajanduslike riikide vahel.

Lisaks peab komisjon tõendama olulise turumoonutuse olemasolu toote müügihinna ja tootmiskulu vahel.

• Nõukogu võttis vastu uued ebaausate kaubandustavade vastased eeskirjad (pressiteade, 4. detsember 2017)
• Dumpinguvastased meetmed (Euroopa Komisjon)

Horisontaalsed kahepoolsed kaitsemeetmed

Nõukogu võttis 28. jaanuaril 2019 vastu määruse, mis võimaldab kohaldada kaubanduslepingutele kaitsemeetmeid.

Määrus hõlmab ELi-Jaapani, ELi-Singapuri ja ELi-Vietnami vabakaubanduslepinguid. ELi lepingud Tšiili, Keenia ja Uus-Meremaaga on samuti kahepoolsete kaitsemeetmetega hõlmatud. Määruse kohaldamisalasse võidakse lisada uusi kaubanduslepinguid.

Kahepoolsed kaitsemeetmed võimaldavad sooduskohtlemise ajutist peatamist.

Enne algatust tehti ettepanekud selle mehhanismi lisamiseks igale kaubanduslepingule.

• Kaitsemeetmed vabakaubanduslepingutes: nõukogu võttis vastu määruse (pressiteade, 28. jaanuar 2019)