Raadamine

Miks tuleks metsi kaitsta?

30% Maa maismaast on kaetud metsaga. Metsaga on seotud palju teenuseid, mis on inimeste tervise ja heaolu ning keskkonna jaoks üliolulised. Metsad on bioloogilise mitmekesisusega säilitajad, kus leidub enamus maailma maismaa looma-, taime- ja seeneliike.

Lisaks sellele on metsadel roll:

puhta vee tagamisel
taastuvate toorainetega varustamisel
pinnase stabiliseerimisel ja loodusõnnetuste eest kaitsmisel
töökohtade tagamisel, näiteks puidutootmises, metsamajandamises või vaba aja tegevuses

Metsadel kui CO₂ sidujatel on ka oluline roll kliimamuutuste leevendamises, kuna neil on võime kasvuhoonegaase siduda.

ELi metsad seovad 10% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Ülemaailmse raadamise olukord praegu

Maailma Loodusvarade Instituudi andmetel kaob maailmas iga minutiga 10 jalgpalliväljaku suurust metsaala.

Ülemaailmse raadamise ja metsade degradeerumise peamine põhjus on põllumajandusmaa laiendamine. Rahvastiku kasvu ja suurema nõudluse tõttu toidu järele muudetakse metsad põllumaaks ja suureneb keskendumine põllumajanduse tootlikkusele. Selliste kaupade nagu palmiõli ja soja tootmisel on metsade ja keskkonna jaoks kõrge hind.

Metsade hävimine maailmas alates 1990. aastast (miljonites hektarites)

Tekstiversioon

Joondiagramm, mis näitab metsade hävimist kogu maailmas alates 1990. aastast. 2000. aastal oli kahju suuruseks 78 miljonit hektarit, 2010. aastal 130 miljonit hektarit ja 2020. aastal 178 miljonit hektarit.

Mida teeb EL raadamise küsimuses?

Metsade säilitamisele ja kaitsmisele aitavad kaasa mitmed ELi algatused ja õigusaktid.

Raadamist käsitlevad ELi poliitikameetmed ja eeskirjad hõlmavad järgmist:

raadamisvabad tooted
metsastrateegia
elurikkuse strateegia ja looduse taastamise määrus
maakasutust ja metsandust käsitlevad normid

Raadamisvabad tooted

EL on kehtestanud normid, mille eesmärk on reguleerida ülemaailmsele raadamisele ja metsade degradeerumisele kaasa aitavate kaupade sisenemist ELi turule ja EList eksportimist. Asjakohaste normidega tagatakse, et need tooted ja nende tarneahelad on n-ö raadamisvabad.

Kõnealune määrus on esimene omataoline maailmas.

Loetletud kaubad on järgmised:

veiselihatooted
kakao
kohv
palmiõli
kummi
soja
puit

Neid norme kohaldatakse ka mitmete nimetatud kaupadest saadud toodete suhtes, nagu šokolaad, mööbel, trükitud paber ja teatavad palmiõlil põhinevad derivaadid (mida kasutatakse näiteks isiklike hügieenitarvete komponentidena).

Millised kaubad põhjustavad kõige rohkem raadamist?

Tekstiversioon

Sektordiagramm, millel on näidatud kõigi seitsme loetletud kauba osakaal ülemaailmses raadamises, kui neid tarbitakse ELis. Palmiõli osakaal ELi põhjustatud raadamisest on kõige suurem (35%), sellele järgneb soja (33%), mida kasutatakse peamiselt loomasöödaks. Puit põhjustab 9%, kakao 8%, kohv 7%, veiseliha 5% ja kummi 3% raadamisest.

ELi normide eesmärk on minimeerida raadamise ja metsade degradeerumise ohtu ELis seoses loetletud kaupade tarbimisega. Ilma nende normideta saaks EL põhjustada rohkem kui 248 000 hektarit raadamist aastas, mis on pea sama suur kui Luksemburgi territoorium.

Uue määrusega kehtestatakse kohustuslikud hoolsuskohustust käsitlevad normid kõigile kauplejatele, kes lasevad turule, teevad turul kättesaadavaks või ekspordivad ELi turult loetletud kaupu. Kauplejatelt nõutakse, et nad teaksid oma müüdava toote päritolu kuni maatükini, kus see toodeti (satelliitfotode ja GPS-koordinaatide põhjal). Selle eesmärk on tagada, et neid ei toodeta raadatud või kahjustatud maal. Digisüsteem annab ametiasutustele teavet toodete päritolu kohta.

Võrdlusuuringute süsteemiga määratakse ELi ja ELi mittekuuluvatele riikidele raadamise ja metsade degradeerumisega seotud riskitase. Riskikategooria määrab kindlaks ettevõtjate ja liikmesriikide ametiasutuste konkreetsed ülesanded inspekteerimiste ja kontrollide tegemisel.

Normides võetakse arvesse raadamisega seotud inimõiguste kaitset. Samuti sisaldavad need sätteid nõudeid mittetäitvate kauplejate suhtes kohaldatavate karistuste kohta ja toetavad tõhustatud koostööd partnerriikidega.

Normide abil tehakse järgmist:

vähendatakse ülemaailmset raadamist ja metsade degradeerumist
käsitletakse ebaseadusliku raie probleemi
kaitstakse elurikkust ja metsade CO₂ sidumise võimet

Pärast seda, kui nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 2022. aasta detsembris määruse suhtes esialgsele kokkuleppele, võttis nõukogu 2023. aasta mais kõnealused normid vastu.

2024. aasta detsembris võttis nõukogu vastu määruse ELi raadamist käsitleva määruse kohaldamise edasilükkamise kohta ühe aasta võrra.

Pärast seda, kui liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid muret ettevõtete ja haldusasutuste valmisoleku ning uue infosüsteemiga seotud tehniliste küsimuste pärast, esitas Euroopa Komisjon 2025. aasta oktoobris ettepaneku määruse sihipäraseks läbivaatamiseks, et see olukord lahendada.

.2025. aasta novembris võttis nõukogu vastu oma läbirääkimisvolitused läbivaatamise kohta.

4. detsembril 2025 jõudsid nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament esialgsele kokkuleppele vaadata läbi raadamisvabade toodete määrus, et lihtsustada selle rakendamist ja lükata edasi selle kohaldamist, andes ettevõtjatele ja ametiasutustele valmistumiseks rohkem aega.

Nõukogu võttis 18. detsembril ametlikult vastu sihipärase läbivaatamise, millega ühtlustatakse hoolsuskohustuse nõudeid ja lükatakse määruse kohaldamine kõigi ettevõtjate puhul edasi kuni 30. detsembrini 2026, andes mikro- ja väikeettevõtjatele täiendava kuuekuulise ajapikenduse.

See läbivaatamine on vastuseks liikmesriikide ja sidusrühmade tõstatatud mureküsimustele seoses halduskoormusega ja IT-süsteemi valmisolekuga, säilitades samal ajal täielikult raadamisvabade toodete määruse eesmärgi hoida ära raadamist ja metsade degradeerumist seoses ELi turule lastud toodetega.

ELi metsastrateegia

2021. aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe ühe juhtalgatusena ELi metsastrateegia aastani 2030. Kõnealuse strateegia eesmärk on aidata vähendada ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Strateegia eesmärk on suurendada Euroopa metsade suurust ja parandada nende kvaliteeti ning suurendada nende vastupanuvõimet sellistele väljakutsetele nagu kliimamuutused, toetades samal ajal kogukondi, kelle elatusvahendid sõltuvad metsandusest.

2021. aasta novembris heaks kiidetud nõukogu järeldustes metsastrateegia kohta rõhutasid ELi põllumajandus- ja kalandusministrid järgmist:

metsade oluline roll inimeste ja loomade tervise ning looduskeskkonna jaoks
metsade roll üleminekul rohelisele, kliimaneutraalsele ja konkurentsivõimelisele ringbiomajandusele
vajadus leida tasakaal säästva metsamajandamise keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspektide vahel

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles käsitletakse uut ELi metsastrateegiat aastani 2030 (pressiteade, 15. november 2021)

ELi elurikkuse strateegia ja looduse taastamise määrus

ELi elurikkuse strateegias aastani 2030, mille komisjon esitas 2020. aasta mais ja mille nõukogu kiitis heaks 2020. aasta oktoobris, on sätestatud meetmed, mille eesmärk on aidata kaasa metsade ja nende elurikkuse säilitamisele.

Nõukogu poolt 2024. aasta juunis vastu võetud ja praegu kehtiva looduse taastamise määruse eesmärk on suurendada metsade elurikkust.

Maakasutust ja metsandust käsitlevad normid

Paketiga „Eesmärk 55“ ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitleva ELi määruse läbivaatamisega on EL seadnud 2030. aastaks uue süsinikdioksiidi sidumise eesmärgi. Sellega kaasneb puid ja taimi hõlmavate ELi looduslike CO₂ sidujate hulga suurenemine.

Pakett „Eesmärk 55“: kliimaeesmärkide saavutamine maakasutus- ja metsandussektoris (infograafik)