Raadamisvabad tooted
Terved metsad on inimeste ja keskkonna jaoks eluliselt tähtsad. ELi normide eesmärk on vähendada ülemaailmset raadamist, reguleerides selliste kaupade importi ja eksporti, mille tootmisega kaasneb metsade kadumine kogu maailmas.
Raadamise ja metsa degradeerumise minimeerimine
EL on kehtestanud normid, et minimeerida raadamist ja metsade degradeerumist, mis on seotud teatavate kaupade tarbimisega ELis. Raadamisvabasid tooteid käsitleva ELi määrusega (2023/1115) tagatakse, et ELi turule lastavad või sealt eksporditavad tooted on raadamisvabad ega pärine maa-alalt, mis on hiljuti raadatud või degradeerunud.
Kõnealune määrus on esimene omataoline maailmas. See jõustus 2023. aasta juunis ja seda kohaldatakse alates 30. juunist 2027 mikro- ja väikeettevõtjate suhtes ja alates 30. detsembrist 2026 kõigi teiste ettevõtjate suhtes.
Ilma nende normideta võiks ELiga seotud raadamine aastas ulatuda üle 248 000 hektari, mis on pea sama suur maa-ala kui Luksemburg.
Normid hõlmavad ka järgmist:
- käsitletakse ebaseadusliku raie probleemi
- kaitstakse elurikkust ja metsade CO2 sidumise võimet
rohkem kui
Millised kaubad ja tooted on hõlmatud?
Norme kohaldatakse järgmiste peamiste kaupade ja paljude nendest saadud toodete suhtes:
- veised, kakao, kohv, palmiõli, kautšuk, soja ja puit
- neist kaupadest valmistatud tooted, nagu šokolaad, mööbel, trükitud paber ja teatavad palmiõlil põhinevad derivaadid (mida kasutatakse näiteks isikliku hügieeni toodete komponentidena).
Millised kaubad on kõige enam ELiga seotud raadamise põhjuseks?
Sektordiagramm, millel on näidatud kõigi seitsme loetletud kauba osakaal ülemaailmses raadamises, kui neid tarbitakse ELis. Palmiõli osakaal ELiga seotud raadamises on kõige suurem (35%), sellele järgneb soja (33%), mida kasutatakse peamiselt loomasöödaks. Puidust tuleneb 9%, kakaost 8%, kohvist 7%, veiselihast 5% ja kummist 3% raadamisest.
Euroopa Komisjon, 2008–2017. Arvud on ümardatud.
Kuidas normid toimivad?
Kõik kauplejad, kes lasevad loetletud kaupu ELi turule, teevad need kättesaadavaks või ekspordivad neid ELi turult, peavad järgima kohustuslikke hoolsuskohustuse norme.
Nad peavad tuvastama oma müüdava toote päritolu kuni maatükini, kus see toodeti, kasutades satelliitfotosid ja GPS-koordinaate. See aitab tõendada, et tooted ei pärine raadatud või degradeerunud maa-alalt. Digisüsteem annab ametiasutustele teavet selle kohta, kust tooted pärinevad.
Võrdlussüsteemi abil määratakse igale ELi ja ELi mittekuuluvale riigile raadamise ja metsade degradeerumise riskitase. Riskikategooriat kasutatakse, et määrata kindlaks ettevõtjate ja liikmesriikide ametiasutuste konkreetsed ülesanded inspekteerimiste ja kontrollide tegemisel.
Normides võetakse raadamisega seoses arvesse inimõiguste kaitset. Samuti sisaldavad need sätteid nõudeid mittetäitvate kauplejate suhtes kohaldatavate karistuste kohta ja toetavad tõhustatud koostööd partnerriikidega.
Õiguslik taust
Raadamisvabade toodete määrus kehtib alates 2023. aasta juunist. Pärast seda on seda lihtsustatud ja selle kohaldamine mikro- ja väikeettevõtjate suhtes lükati edasi 30. juunini 2027 ja kõigi teiste ettevõtjate suhtes 30. detsembrini 2026.
Sihipärane läbivaatamine oli vastuseks ELi riikide ja sidusrühmade tõstatatud mureküsimustele seoses halduskoormuse ja IT-süsteemi valmisolekuga, säilitades samal ajal täielikult määruse eesmärgi hoida ära raadamist ja metsade degradeerumist seoses ELi turule lastud toodetega.
- Raadamine: nõukogu kiitis heaks sihipärase läbivaatamise määruse lihtsustamiseks ja edasilükkamiseks (pressiteade, 18. detsember 2025)
- ELi raadamist käsitlev määrus: nõukogu võttis ametlikult vastu edasilükkamise ühe aasta võrra (pressiteade, 18. detsember 2024)
- Raadamist käsitlev ELi määrus: nõukogu ja parlament jõudsid sihipärase läbivaatamise suhtes kokkuleppele (pressiteade, 4. detsember 2025)
- Raadamine: nõukogu on valmis alustama parlamendiga läbirääkimisi määruse sihipärase läbivaatamise üle (pressiteade, 20. november 2025)
- Raadamisvabade toodete määrus (Euroopa Komisjon)
- Raadamisvabade toodete määruse rakendamine (Euroopa Komisjon)
Ülemaailmse raadamise olukord
Maailma Loodusvarade Instituudi andmetel kaob maailmas iga minutiga 10 jalgpalliväljaku suurust metsaala.
Selle peamiseks põhjuseks on põllumajandusmaa laiendamine. Kuna rahvaarv suureneb ja nõudlus toidu järele kasvab, võetakse maha rohkem metsa, et saada põllumaad ja suurendada põllumajanduse tootlikkust. Selliste kaupade nagu palmiõli ja soja tootmisel on metsade ja keskkonna seisukohast kõrge hind.
Metsade kadumine maailmas alates 1990. aastast (miljonites hektarites)
Joondiagramm, mis näitab metsade kadumist kogu maailmas alates 1990. aastast. 2010. aastal kadusid metsad 143 miljonit hektari suurusel maa-alal ja 2025. aastal 203 miljoni hektari suurusel maa-alal.
Miks tuleks metsi kaitsta?
30% Maa maismaast on kaetud metsaga. Metsad on kasulikud mitmestinimeste tervise ja heaolu ning keskkonna jaoks üliolulisest aspektist. Metsad tagavad elurikkuse säilimise – nad on koduks enamusele maismaa looma-, taime- ja seeneliikidee.
Metsad: faktid ja arvud
Metsadel kui võimsatel süsiniku sidujatel on oluline roll ka kliimamuutuste leevendamisel. Nad seovad kasvuhoonegaase ja aitavad kliimat reguleerida.
Vt ka
Metsade vastupanuvõime ja kaitse
Euroopa roheline kokkulepe
Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses?
Viimati läbi vaadatud: 17. september 2026
