Metsade vastupanuvõime ja kaitse
EL on pühendunud metsade kaitsmisele ja nende võime tugevdamisele tulla toime kliima- ja keskkonnaprobleemidega.
Metsade vastupanuvõime ja kaitse
Metsad seisavad üha enam silmitsi selliste survetegurite ja riskidega nagu kahjurid, reostus ja metsatulekahjud, mida omakorda süvendavad kliimamuutused.
Metsade vastupanuvõime suurendamine tähendab, et neil aidatakse kohaneda kliimamuutustega ja muutuda vastupanuvõimelisemaks selliste ohtude suhtes nagu kahjurid, põuad ja metsa- ja maastikupõlengud.
Metsade kaitsmine on vajalik elurikkuse säilitamiseks, pikaajalise tootlikkuse tagamiseks ja looduslike elupaikade säilitamiseks.
Metsi käsitlevad ELi õigusnormid
Metsade toetamiseks on kehtestatud mitu ELi algatust ja õigusakti. Need hõlmavad järgmist:
- metsaseire
- normid kultiveerimismaterjali kohta
- looduse taastamine
- raadamisvabade toodete normid
- maakasutusest ja metsandusest tuleneva heite vähendamine
- metsastrateegia
- metsade rahastamine
Metsaseire
Kvaliteetne ja võrreldav metsateave on väga tähtis järgmiste tegevuste jaoks:
- metsadega seotud ohtude ja stressi seire
- metsade riskitaluvuse parandamine
- elurikkuse ja kliimaga seotud ELi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimine
- tõenduspõhiste poliitiliste otsuste tegemine ja metsakatastroofide ennetamise parandamine
Praegused andmed ELi metsade kohta on aga hajutatud, puudulikud ja aegunud, põhjustades märkimisväärseid lünki teadmistes.
Uue metsaseiremäärusega on ELi eesmärk luua kvaliteetne seiresüsteem, mille abil kogutakse ja jagatakse ühtlustatud metsateavet ELi tasandil, hõlmates kõiki metsi ja muid puittaimestikuga maid.
Süsteemi eesmärk on tugineda riiklikele inventuuridele ja aruandlussüsteemidele, kasutades ühiste näitajate kogumit, et tagada õigeaegsed ja võrreldavad metsaandmed ning ajakohastatud teave looduslike häiringute ja metsakatastroofide kohta.
Nõukogu leppis 24. juunil 2025 kokku oma seisukohas uue määruse üle Euroopa Parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks (üldine lähenemisviis). Enne, kui uued normid saavad jõustuda, peavad mõlemad ELi seadusandjad – nõukogu ja parlament – kokku leppima lõplikus tekstis.
Kultiveerimismaterjal
Kvaliteetsed seemned ja taimed või muu kultiveerimismaterjal on väga olulised tervete metsade säilitamiseks ja metsade vastupanuvõime suurendamiseks. Need peavad olema geneetiliselt mitmekesised, jälgitavad ja sobivad tulevaste kliimatingimuste seisukohast.
EL võttis metsapaljundusmaterjali käsitleva nõukogu 1999. aasta direktiivi asendamiseks vastu uue määruse, millega ajakohastatakse materjali tootmist, turustamist ja kasutamist metsastamiseks, taasmetsastamiseks ja muudel puude istutamise eesmärkidel, nagu elurikkuse säilitamine ja kliimamuutustega kohanemine.
Arvestades metsade pikka elutsüklit ja suuri kulusid, vajavad metsandusettevõtjad usaldusväärset teavet materjali päritolu ja geneetiliste omaduste kohta, et tagada selle sobivus kohalikele tingimustele.
Määruses keskendutakse kahele valdkonnale:
- jälgitavus: kultiveerimismaterjal peab pärinema registreeritud seemnepuudest ning seda tuleb tootmise ja turustamise ajal hoida eraldi
- kvaliteedi tagamine: pädevad asutused kiidavad heaks seemnepuude kestlikkuse ja sertifitseerivad kultiveerimismaterjali
Nõukogu võttis 21. aprillil 2026 vastu uued normid; Euroopa Parlament järgis seda eeskuju 19. mail 2026.
Uut määrust hakatakse kohaldama viie aasta möödumisel määruse jõustumisest, et anda piisavalt aega rohkem kui 25 aasta jooksul väljakujunenud riiklike tavade kohandamiseks ja uue kontrollisüsteemi rakendamiseks.
- Nõukogu võttis vastu normid, et tugevdada kultiveerimismaterjali ja toetada ELi seemnesektorit (pressiteade, 21. aprill 2026)
- Nõukogu ja parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele kultiveerimismaterjali kvaliteedi parandamises ja ELi seemnesektori innovatsiooni toetamises (pressiteade, 9. detsember 2025)
- Täiustatud ELi õigusnormid kultiveerimismaterjali kohta: nõukogu kiitis heaks läbirääkimisseisukoha (pressiteade, 13. juuni 2025)
Looduse taastamine
Alates 2024. aastast on ELis kehtinud esimene looduse taastamise määrus, mille eesmärk on suurendada metsades elurikkust.
ELi liikmesriigid peavad parandama metsade seisundit, tuginedes konkreetsetele näitajatele, mis aitavad mõõta metsa ökosüsteemi seisundit. Mõõdetakse järgmisi näitajaid:
- lagupuidu kogus, mis on elupaigaks paljudele metsa elusorganismidele ja aitab kaasa mulla moodustumisele
- linnuliikide arv
Lisaks peavad liikmesriigid panustama 2030. aastaks vähemalt kolme miljardi puu istutamisse ELis.
Uus määrus on osa ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030.
Raadamisvabad tooted
EL on kehtestanud normid, mille eesmärk on reguleerida ülemaailmsele raadamisele ja metsade degradeerumisele kaasa aitavate kaupade sisenemist ELi turule ja EList eksportimist.
Asjakohaste normidega tagatakse, et need tooted ja nende tarneahelad on n-ö raadamisvabad.
Maakasutusest ja metsandusest tuleneva heite vähendamine
Alates 2023. aastast on jõus määrus, mis käsitleb maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF), ning EL tahab tagada, et 2030. aastaks seotakse LULUCFi sektoris rohkem süsinikku kui tekitatakse.
Metsadel on selle eesmärgi saavutamisel oluline roll, kuna nad koguvad aastas ligikaudu 10 % ELi kasvuhoonegaaside heitest, tehes neist kaugelt suurima süsiniku siduja ELis.
Seepärast soodustatakse määrusega kestliku metsamajandamise tavasid, nagu uute metsade istutamine (taasmetsastamine), metsaalade laiendamine (metsastamine) ja olemasolevate metsade majandamise parandamine, et suurendada süsiniku säilitamist.
Määrus on osa paketist „Eesmärk 55“ ehk õigusaktide kogumist, mille siht on aidata ELil saavutada eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55%, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses, ning suunata EL teele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Metsade rahastamine
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames toetab EL metsi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu. Ligikaudu 90% ELi metsade rahastusest tuleb sellest fondist. Seda raha kasutatakse nii metsainvesteeringuteks kui ka -majandamiseks, sealhulgas sellisteks meetmeteks nagu taasmetsastamine, metsade vastupanuvõime suurendamine kliimamuutuste suhtes ja kahjude ennetamine.
Praegusel ÜPP perioodil 2023–2027 saavad ELi riigid eraldada vahendeid metsaga seotud meetmetele oma ÜPP strateegiakavade kaudu.
ELi metsastrateegia
ELi metsastrateegias aastani 2030 on seatud eesmärgiks tugevdada Euroopa metsi nii suuruse kui ka kvaliteedi osas, parandades samas nende vastupanuvõimet selliste väljakutsete suhtes nagu kliimamuutused. Samuti püütakse sellega toetada kogukondi, kelle elatusvahendid sõltuvad metsandusest.
Euroopa Komisjon avaldas strateegia 2021. aasta juulis. 2021. aasta novembris kiitsid ELi põllumajandus- ja kalandusministrid strateegia heaks nõukogu järeldustega, milles rõhutati järgmist:
- metsade oluline roll inimeste ja loomade tervise ning looduskeskkonna jaoks
- metsade roll üleminekul rohelisele, kliimaneutraalsele ja konkurentsivõimelisele ringbiomajandusele
- keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide tasakaalustamise tähtsus metsade kestlikus majandamises
Lisateave
Metsad: faktid ja arvud
Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses?
Miks on oluline hoida muld heas seisundis
Viimati läbi vaadatud: 12. juuni 2026