Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses?

Kliimaneutraalne EL 2050. aastaks

ELi riigid on võtnud juriidilise kohustuse võidelda kliimamuutuste vastu, minnes üle kliimaneutraalsele majandusele, et saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullnetoheide.

2019. aasta detsembris leppisid Euroopa Ülemkogus kokku tulnud ELi juhid selles eesmärgis kokku ja hiljem algatas Euroopa Komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe.

See eesmärk tuleneb Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest, mille kõik ELi liikmesriigid on allkirjastanud ja ratifitseerinud.

• Pariisi kliimakokkulepe

Mis on kliimaneutraalsus ja netonullheide?

Kliimaneutraalsus tähendab, et inimtegevusest, näiteks fossiilkütuste põletamisest tulenevast süsinikdioksiidi (CO₂) heitest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet atmosfääris oluliselt vähendatakse, et tagada, et see ei mõjutaks kliimasüsteemi.

Neid heitkoguseid, mida on raske kõrvaldada, kompenseeritakse süsiniku sidumisega, st atmosfäärist kas looduslikult taimestikuga või mehaaniliste vahenditega ammutatud CO₂-ga.

Kliimaneutraalses majanduses on olemas nullnetoheite tasakaal.

Kuidas ELi riigid kliimaneutraalsuse saavutavad?

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks ELis 2050. aastaks peavad ELi riigid märkimisväärselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning leidma võimalusi ülejäänud ja vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks.

Viimastel aastatel ja eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe raames on EL seadnud eesmärgid heitkoguste vähendamiseks kõigis majandussektorites ja võtnud vastu õigusaktid sellise vähendamise saavutamiseks.

ELi kliimaeesmärgid

Kuna kliimakriis süveneb ja ekstreemsed ilmastikunähtused sagenevad ja muutuvad üha tugevamaks, on ELi riigid seadnud kliimamuutuste vastu võitlemiseks järjest ambitsioonikamad eesmärgid.

Esimene kogu ELi hõlmav kliimaeesmärk lepiti kokku 2008. aastal: selles seati eesmärgiks vähendada heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrreldes 1990. aastaga. EL ületas selle eesmärgi ja saavutas 2020. aastal 32% vähenemise. See oli samuti seotud COVID-19 pandeemiaga, kuid andmed näitavad, et EL oli oma eesmärgi ületanud juba 2019. aastal, saavutades heitkoguste 25% vähenemise.

2014. aastal leppis Euroopa Liit kokku eesmärgis vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 40%. 2023. aastal suurendas EL oma 2030. aasta eesmärgi ambitsioonikust: Euroopa kliimamäärusega on ELi liikmesriigid nüüd õiguslikult kohustatud vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%.

Nõukogu võttis 2026. aasta novembris pärast kokkuleppe saavutamist Euroopa Parlamendiga vastu Euroopa kliimamääruse muutmist käsitlevas seisukohas, milles kehtestatakse siduv vahe-eesmärk vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90%.

See uus eesmärk on oluline samm selles suunas, et jõuda ELi pikaajalise eesmärgini – saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa kliimamäärus on vahetult kohaldatav kõigis ELi liikmesriikides.

• 2040. aasta kliimaeesmärk: nõukogu andis lõpliku rohelise tule (pressiteade, 5. märts 2026)
• 2040. aasta kliimaeesmärk: nõukogu ja parlament leppisid kokku eesmärgis vähendada heidet 90% (pressiteade, 10. detsember 2025)
• 2040. aasta kliimaeesmärk: nõukogu leppis kokku seisukohas heite 90% vähendamise suhtes (pressiteade, 5. november 2025)

ELi kliimapoliitika ja õigusaktid

Suur osa ELi hiljutisest kliimapoliitikast on Euroopa rohelise kokkuleppe tulemus.

Euroopa kliimamäärus on rohelise kokkuleppe peamine õigusakt, kuna sellega muudetakse eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõigi ELi liikmesriikide juriidiliseks kohustuseks.

Peamine kliimaalaste õigusaktide kogum on pakett „Eesmärk 55“, mis koosneb mitmest õigusaktist ning millega kehtestatakse normid ja meetmed, et saavutada eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55%.

Kuna nullnetoheite tasakaalu saavutamine nõuab praeguse majandusmudeli põhjalikku ümberkujundamist, laieneb kliimapoliitika kõigile majandussektoritele. Siin on mõned näited ELi õiguse alusel võetud meetmetest:

Kliimameetmete näited

Taastuvenergia edendamine

Energiatõhususe parandamine

Süsiniku sidumise suurendamine

Heitkogustega kauplemise reformimine ja laiendamine

Transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmine

Inimeste toetamine keskkonnasäästlikumale majandusele üleminekul

Edusammud teel kliimaneutraalsusele

Pärast seda, kui ELi liikmesriigid esimestes kliimaeesmärkides kokku leppisid, on EL teinud kliimamõju vähendamisel suuri edusamme.

2024. aastaks oli EL vähendanud kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega üle 37% (üle 39%, kui rahvusvaheline lennundus ja laevandus välja jätta).

Heitkoguseid ei vähendata kõigis sektorites siiski samas tempos. Kuigi transpordisektoris heitkogused suurenevad, on need teistes sektorites 1990. aastaga võrreldes märkimisväärselt väiksemad, kusjuures esirinnas on energiatööstus, kus need on vähenenud 57%.

ELi kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad

Järgmisel joonisel on näidatud ELi kasvuhoonegaaside heide sektorite kaupa miljardites CO₂ ekvivalenttonnides. See ei hõlma rahvusvahelisest lennundusest ja laevandusest tulenevat heidet ning maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) tulenevat sidumist (süsiniku sidumine).

Lisateave