Schengeni infosüsteem: nõukogu lepib kokku läbirääkimisseisukohas

Alaliste esindajate komitee (COREPER) kinnitas 8. novembril 2017 nõukogu nimel volitused läbirääkimiste pidamiseks kolme määruse üle, mis käsitlevad Schengeni infosüsteemi kasutamist:

• kriminaalasjades tehtavas politsei- ja õiguskoostöös
• piirikontrolli valdkonnas
• ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks

Nende volituste alusel alustab eesistujariik Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi niipea kui võimalik.

"Schengeni infosüsteem on ülioluline vahend julgeoleku tagamiseks Euroopas. See on korduvalt tõestanud oma väärtust terrorismi ja raskete kuritegude vastases võitluses. Nimetatud uutes määrustes soovime võtta arvesse olemasolevaid kogemusi, kõrvaldada süsteemi võimalikud lüngad ning julgustada jagama veelgi rohkem teavet julgeoleku ja rände haldamise valdkonnas." Andres Anvelt, Eesti siseminister

Määruste eelnõudes käsitletakse võimalikke lünki ja tehakse praegusesse süsteemi mitu muudatust.

Need aitavad võidelda terrorismi ja raskete kuritegude vastu, tagades ELis julgeoleku kõrge taseme, ning toetavad rände haldamist.

Hoiatusteadete kategooriad

Määruse eelnõudega lisatakse süsteemi täiendavad hoiatusteadete kategooriad:

• hoiatusteated uurimise eesmärgil tehtavaks kontrolliks, mis on vaheaste diskreetse kontrolli ja vahistamise vahel ning võimaldab üksikisikuid küsitleda.
• hoiatusteated kahtlustatavate või tagaotsitavate tundmatute isikute kohta, mille kohaselt lisatakse SISi sõrme- või peopesajäljed, mis on leitud raskete kuritegude või terrorikuritegude paikadest ning mida peetakse tõenäoliselt kuuluvaks kuriteo toimepanijale.
• ennetavad hoiatusteated laste kohta, kes on röövimise ohus, eelkõige oma vanema poolt, samuti haavatavate isikute kohta, kelle reisimist on vaja takistada nende enda kaitse eesmärgil (näiteks kui reisimisega võib kaasneda sundabielu, naiste suguelundite moonutamise või inimkaubanduse oht).
• hoiatusteated tagasisaatmise eesmärgil, mis nõuavad hoiatusteate sisestamist seoses ebaseaduslikult riigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele väljastatud lahkumisettekirjutusega, parandades seeläbi nende ettekirjutustega seotud teabevahetust.

Samuti laiendatakse määrustega nende esemete loetelu, mille kohta saab väljastada hoiatusteate, et hõlmata muu hulgas võltsitud dokumendid ja pangatähed, samuti tuvastatavad IT-seadmed.

Lisaks muutub kohustuslikuks SISi hoiatusteadete sisestamine seoses kolmandate riikide kodanikele kehtestatud sisenemiskeeluga.

Andmete liigid

Kavandatavate määrustega nähakse ette võimalus kasutada isikutuvastuse eesmärgil näokujutisi, eelkõige piirikontrollimenetluste sidususe tagamiseks. See võimaldab samuti lisada DNA-profiili, et hõlbustada kadunud isikute tuvastamist juhtudel, kui sõrmejälgede andmed, fotod või näokujutised ei ole kättesaadavad.

Andmetele juurdepääs

Kavandatavate määruste alusel on Europolil juurdepääs SISis hoitavatele kõikide andmekategooria andmetele. Peale selle peaksid liikmesriigid SISi hoiatusteate sisestamise ajal jagama Europoliga teavet terrorismiga seotud tegevuste kohta, samuti päringutabamusi ja seonduvat teavet. See võimaldab Europoli juures tegutseval Euroopa terrorismivastase võitluse keskusel kontrollida, kas Europoli andmebaasides on täiendavat taustteavet.

Uus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet saab tema volitustes sätestatud eesmärkidel samuti juurdepääsu SISi hoiatusteadete kategooriate andmetele.

Taust

Schengeni infosüsteem on ELi kõige laiemalt kasutatav ja kõige tõhusam IT-süsteem vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas. Süsteemis on üle 70 miljoni hoiatusteate ning selle tulemusel leitakse iga päev kogu Schengeni alal üles üle 5000 isiku ja eseme. 2016. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon seadusandlike ettepanekute paketi, et parandada SISi tehnilist toimimist ning reageerida arengutele seoses teatavate raskete kuritegudega, sealhulgas terrorismiga.