Keskmise võimsusega põletusseadmete heide: liikmesriigid kinnitasid Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkuleppe

Nõukogu alaliste esindajate komitee (COREPER) kinnitas Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkuleppe uue direktiivi suhtes, milles käsitletakse keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduvate teatavate saasteainete piiramist. Need uued eeskirjad on osa seadusandlikust puhta õhu paketist, mille eesmärk on parandada õhu kvaliteeti ELis.

Uues direktiivis kehtestatakse heite piirmäärad teatavatele saasteainetele, nimelt vääveldioksiidile, lämmastikoksiidile ja tolmule. Neid piirmäärasid hakatakse kohaldama uute ja olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete (vahemikus 1–50 MW) suhtes. 

„Meie hingatava õhu kvaliteedi parandamiseks peame võtma meetmeid õhusaaste vähendamiseks tekkekohas. Selle direktiiviga töötame lõplikult välja õigusraamistiku põletussektori heite osas. Tegemist on võtmetähtsusega õigusaktiga, mis seni puudus ning mis aitab märkimisväärselt vähendada võimalikke ohte inimeste tervisele ja keskkonnale”, ütles Läti minister Kaspars Gerhards, kes on keskkonna nõukogu eesistuja Läti eesistumise ajal.

• Komisjoni ettepanek: direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmete heite kohta

Tähtajad

Võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse ettepanekuga kehtestatakse kokkulepitud teksti kohaselt erinevad korrad olemasolevatele põletusseadmetele sõltuvalt nende suurusest. Selle eesmärk on väiksemate põletusseadmete kulude vähendamine, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme.

Piirmäärasid kohaldatakse olemasolevate suuremate põletusseadmete (5-50 MW) suhtes alates 2025. aastast ning väiksemate põletusseadmete (1-5 MW) suhtes alates 2030. aastast. Uued põletusseadmed peavad piirmääradele vastama pärast ülevõtmisperioodi, mille kestuseks on kaks aastat pärast direktiivi jõustumist. 

Mõnede põletusseadmete nõuetega vastavusse viimise tähtaegu võib pikendada 2030. aastani, eelkõige kehtib see järgmiste seadmete puhul:

• kaugküttesüsteemid
• seadmed, milles põletatakse peamiselt biomassi
• väikestesse isoleeritud võrkudesse kuuluvad seadmed (näiteks saartel)
• spetsiifilised seadmed, mis on ühendatud siseriikliku maagaasi ülekandesüsteemiga

Ettepanekusse tehtud teised muudatused

Piirkondades, kus ei täideta ELi õhukvaliteedi piirväärtusi, hindavad liikmesriigid vajadust kohaldada rangemaid norme üksikute seadmete suhtes.

Kokkulepitud tekst hõlmab veel ühe saasteaine heite seire eeskirju: süsinikmonooksiid. Komisjon võtab eelseisva läbivaatamise käigus asjakohaseid tulemusi arvesse.

Veel kutsutakse komisjoni üles hindama läbivaatamise käigus kasu, mis tuleneks energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisest kooskõlas parimate võimalike tehnikatega.

Lünga täitmine

Samal ajal kui suuremad ja väiksemad seadmed on juba hõlmatud vastavate ELi direktiividega, ei ole keskmise võimsusega põletusseadmete heide ELi tasandil veel reguleeritud. Uute eeskirjade eesmärk on see lünk täita, et viia lõpule õigusraamistiku loomine põletussektori osas, mis on teatud saasteainete oluline allikas.

Taust ja järgmised sammud

Komisjon esitas 18. detsembril 2013 nõukogule ja Euroopa Parlamendile oma ettepaneku osana Euroopa puhta õhu programmist. Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid 23. juunil 2015 toimunud kolmepoolsel kohtumisel esialgsele kokkuleppele, mille COREPER nüüd kinnitas.   

Uus õigusakt edastatakse nüüd Euroopa Parlamendile esimesel lugemisel hääletamiseks ja seejärel nõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks.