"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu võttis täna vastu uue taastuvenergia direktiivi, et suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu ELi üldises energiatarbimises 42,5%-ni, millele lisandub soovituslik 2,5% osakaalu kasv, mis võimaldaks jõuda 45% eesmärgini. Selle ühise eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa kõik liikmesriigid.
Kõik liikmesriigid annavad oma panuse, et saavutada ambitsioonikamaid sektoripõhiseid eesmärke transpordi-, tööstus-, hoone- ning kaugkütte- ja kaugjahutussektoris. Alleesmärkide otstarve on kiirendada taastuvenergia integreerimist sektoritesse, kus selle kasutuselevõtt on olnud aeglasem.
See on suur saavutus paketi „Eesmärk 55“ raames, mis aitab saavutada ELi kliimaeesmärki vähendada ELi heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%. See edusamm aitab täita ELi kliimaeesmärke õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil.
Hispaania ökoloogilise ülemineku ministri kohusetäitja Teresa Ribera
Transport
Liikmesriikidel on järgmised valikuvõimalused:
siduv eesmärk vähendada taastuvenergia kasutamise abil kasvuhoonegaaside heitemahukust transpordisektoris 2030. aastaks 14,5% võrra või
siduv eesmärk saavutada 2030. aastaks vähemalt 29% taastuvenergia osakaal transpordisektori energia lõpptarbimises
Uutes normides seatakse siduv kombineeritud alleesmärk saavutada täiustatud biokütuste (üldjuhul valmistatud toiduks mittekasutatavatest lähteainetest) ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütuste (peamiselt taastuvallikatest toodetud vesinik ja vesinikupõhised sünteetilised kütused) 5,5% osakaal transpordisektorile tarnitud taastuvenergias. Selle eesmärgi raames on kehtestatud nõue, et 2030. aastal peavad transpordisektorisse tarnitud taastuvenergiast vähemalt 1% moodustama muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused.
Tööstus
Direktiiviga nähakse ette, et tööstuses on vaja suurendada taastuvenergia kasutamist igal aastal 1,6% võrra. Liikmesriigid leppisid kokku, et 2030. aastaks peaks tööstuses kasutatavast vesinikust 42% pärinema muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütustest ja 2035. aastaks peaks see osakaal olema 60%.
Liikmesriikidel on võimalik vähendada muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütuste osakaalu tööstuses 20% võrra kahel tingimusel:
kui liikmesriikide panus siduvasse üldisesse ELi eesmärki vastab nende eeldatud panusele
kui liikmesriigis tarbitud fossiilkütustest toodetud vesiniku osakaal ei ületa 2030. aastal 23% ja 2035. aastal 20%
Hooned, küte ja jahutus
Uutes normides nähakse ette soovituslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu hoonetes 2030. aastaks vähemalt 49%-ni.
Kütte- ja jahutussektori jaoks ette nähtud taastuvenergia eesmärke suurendatakse järk-järgult järgmiselt: riikliku tasandi siduvat eesmärki suurendatakse 2026. aastani 0,8 protsendipunkti aastas ja ajavahemikul 2026–2030 1,1 protsendipunkti aastas. Kõigis liikmesriikides kohaldatavat keskmist aastast miinimummäära täiendatakse soovituslike suurendamistega, mis arvutatakse iga liikmesriigi kohta eraldi.
Bioenergia
Mittesäästva bioenergia tootmise riski vähendamiseks tugevdatakse direktiiviga säästlikkuse kriteeriume, mis puudutavad biomassist energia tootmist. Liikmesriigid tagavad, et kohaldatakse astmelise kasutamise põhimõtet, keskendudes toetuskavadele ja võttes asjakohaselt arvesse riiklikke eripärasid.
Projektidele lubade andmise kiirendamine
Taastuvenergiaprojektidele lubade andmise menetlusi kiirendatakse. Kavas on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu seoses ELi kavaga „REPowerEU“, et saavutada sõltumatus Venemaa fossiilkütustest olukorras, kus Venemaa tungis sisse Ukrainasse.
Liikmesriigid määravad taastuvenergia kiirema kasutuselevõtu valdkonnad, kus taastuvenergiaprojektid läbivad lihtsustatud ja kiire loamenetluse. Samuti kehtestatakse taastuvenergia kasutuselevõtu puhul eeldus, et tegu on „ülekaaluka avaliku huviga“, mis piirab uute käitiste rajamise suhtes õiguslike vastuväidete esitamise võimalusi.
Edasine tegevus
Direktiiv on ametlikult vastu võetud. Nüüd avaldatakse direktiivi tekst Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub 20 päeva hiljem. Liikmesriikidel on direktiivi riiklikku õigusse ülevõtmiseks aega 18 kuud pärast selle jõustumist.
Taustteave
Nagu muudki ettepanekud, on energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanek vastus paketi „Eesmärk 55“ kohastele ELi kliimapöörde energiaaspektidele.
Komisjon esitas paketi „Eesmärk 55“ 14. juulil 2021. Paketi eesmärk on viia ELi kliima- ja energiaalane õigusraamistik kooskõlla eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Lisaks tegi komisjon kava „REPowerEU“ osana 18. mail 2022 ettepaneku taastuvenergia direktiivi täiendavate sihipäraste muudatuste kohta, et kajastada viimaseid energiamaastikul toimunud muutusi. Selle ettepaneku elemente viidi sisse ka täna vastu võetud direktiivi.
Praegune taastuvenergia direktiiv on kehtinud alates 2018. aasta detsembrist ja on alates 2021. aasta juunist õiguslikult siduv. Selles seatakse ELi tasandil eesmärk jõuda 2030. aastaks taastuvenergia 32% osakaaluni kogu ELi energiatarbimises.
Uue direktiiviga muudetakse kehtivat direktiivi. Muudatused muutuvad õiguslikult siduvaks 18 kuud pärast direktiivi jõustumist.
See on suur saavutus paketi „Eesmärk 55“ raames, mis aitab saavutada ELi kliimaeesmärki vähendada ELi heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%. See edusamm aitab täita ELi kliimaeesmärke õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil.