Pakett „Eesmärk 55“
Euroopa kliimamääruse kohaselt on ELi kliimaeesmärgi – vähendada 2030. aastaks ELi heitkoguseid vähemalt 55% – saavutamine juriidiline kohustus. Selle eesmärgi saavutamiseks ja ELi 2050. aastaks kliimaneutraalseks muutmiseks on ELi liikmesriigid võtnud vastu uusi õigusakte.
Mida pakett „Eesmärk 55“ endast kujutab?
Pakett „Eesmärk 55“ on õigusaktide kogum, mille eesmärk on vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% ja aidata ELil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Pakett:
- tagab ausa ja sotsiaalselt õiglase ülemineku
- säilitab ja tugevdab ELi tööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal kolmandate riikide ettevõtjatega võrdsed võimalused
- toetab ELi positsiooni ülemaailmse kliimamuutuste vastase võitluse eestvedajana
Nõukogu kui kaasseadusandja
Paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud esitas Euroopa Komisjon ja neid arutati seejärel tehnilisel tasandil asjaomaste poliitikavaldkondade eest vastutavates nõukogu töörühmades.
Hiljem arutasid neid ELi liikmesriikide suursaadikud COREPERis, et luua võimalused kokkulepete saavutamiseks 27 liikmesriigi vahel. ELi ministrid vahetasid erinevates nõukogu koosseisudes arvamusi, eesmärgiga leppida iga kavandatava õigusakti suhtes kokku ühises seisukohas.
Seadusandliku tavamenetluse kohaselt alustas nõukogu seejärel läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et jõuda kõnealuste õigusaktide lõplikuks vastuvõtmiseks ühisele kokkuleppele.
„Eesmärk 55“: mida teeb EL, et kliimaeesmärgid jõuaksid õigusaktidesse? (Infograafik)
Mida pakett „Eesmärk 55“ hõlmab?
Interaktiivne visuaalmaterjal infograafiku juurde viivate ikoonidega. Iga ikoon viib infograafiku juurde, milles selgitatakse ühte või kahte paketi „Eesmärk 55“ ettepanekut.
ELi heitkogustega kauplemise süsteem
ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) on CO₂-turg, mis põhineb energiamahukate tööstusharude ja elektritootmissektori lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) piiramise ja nendega kauplemise süsteemil. See on ELi peamine vahend heitkoguste vähendamiseks.
Paketi „Eesmärk 55“ eesmärk oli ELi HKSi reformida ja muuta see ambitsioonikamaks. Uued sätted hõlmavad järgmist:
- kauplemise laiendamine meretranspordist pärit heitkogustele
- LHÜde kiirem vähendamine süsteemis ja tasuta LHÜde järkjärguline kaotamine mõnes sektoris
- rahvusvahelisest lennundusest tuleneva süsinikdioksiidi vähendamise ja kompenseerimise skeemi (CORSIA) rakendamine ELi HKSi kaudu
- moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi rahaliste vahendite suurendamine
- turustabiilsusreservi muutmine
Lisaks luuakse uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem hoonete ja maanteetranspordi valdkonnas ning kütuste kasutamise jaoks täiendavates sektorites.
Keskkonna nõukogu võttis 2022. aasta juunis vastu üldise lähenemisviisi ELi HKSi läbivaatamise kohta. 2022. aasta detsembris jõudis nõukogu Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele. See hõlmas 2030. aastaks ELi HKSiga hõlmatud sektorites heitkoguste vähendamise üldise eesmärgi suurendamist 62%-ni võrreldes komisjoni kavandatud 61% eesmärgiga.
2022. aasta detsembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament samuti esialgsele poliitilisele kokkuleppele lennundussektori suhtes kohaldatavate ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) normide läbivaatamise suhtes. Kokkuleppega tagati, et lennundussektor aitab kaasa Pariisi kokkuleppe kohaste ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele.
2023. aasta märtsis võttis nõukogu ELi HKSi osana vastu turustabiilsusreservi otsuse. Nõukogu võttis läbivaadatud ELi HKSi ametlikult vastu 2023. aasta aprillis.
Pakett „Eesmärk 55“: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reform (Infograafik)
2022. aasta detsembris võttis nõukogu vastu otsuse CORSIA kompenseerimisnõuetest teatamise kohta. CORSIA (rahvusvahelisest lennundusest tuleneva süsinikdioksiidi vähendamise ja kompenseerimise skeem) on ülemaailmne rahvusvahelise lennunduse CO₂ heite kompenseerimise mehhanism, milles ELi liikmesriigid osalevad.
Kliimameetmete sotsiaalfond
Kliimameetmete sotsiaalfondi eesmärk on käsitleda uue hoonete ja maanteetranspordi HKSi sotsiaalset ja jaotuslikku mõju.
Kõnealuse fondi eesmärk on pakkuda liikmesriikide poolt väljatöötatavate kliimameetmete sotsiaalkavade alusel toetusmeetmeid ja investeeringuid, et toetada vähekaitstud:
- leibkondi
- mikroettevõtjaid
- transpordikasutajaid
Fondist võib katta ka ajutist otsest sissetulekutoetust. Fond on osa ELi eelarvest ja seda rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust maksimaalselt 65 miljardi euro ulatuses.
ELi keskkonnaministrid leppisid 2022. aasta juunis kokku nõukogu läbirääkimisseisukohas kliimameetmete sotsiaalfondi loomiseks. 2022. aasta detsembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament fondi käsitleva ettepaneku suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele. Nõukogu võttis uued normid vastu 2023. aasta aprillis.
Pakett „Eesmärk 55“: fond enim mõjutatud kodanike ja ettevõtjate toetuseks (Infograafik)
Süsiniku piirimeede
Süsiniku piirimeede (SPIM) on ELi vahend süsinikuheite ülekandumise vastu võitlemiseks. Selle süsteemiga määratakse õiglane maksumus süsinikuheitele, mis tekib imporditavate kaupade tootmisel kõige süsinikumahukamates sektorites, nagu raud ja teras, tsement, väetised, alumiinium, elekter ja vesinik, ning soodustatakse puhtamat tööstustootmist kolmandates riikides.
Nõukogu võttis SPIMi määruse ametlikult vastu 2023. aasta aprillis ja see hakkas täielikult toimima 1. jaanuaril 2026.
2025. aasta septembris võttis nõukogu I koondpaketi osana vastu rea muudatusi, et SPIMi veelgi lihtsustada ja vähendada bürokraatiat. Määrus jõustus 20. oktoobril 2025.
2025. aasta detsembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku täiendavate meetmete kohta, et tugevdada ja laiendada süsiniku piirimeedet.
12. juunil 2026 leppis nõukogu kokku oma seisukohas selle ettepaneku suhtes. Nõukogu toetab SPIMi laiendamist valitud tootmisahela järgmise etapi toodetele, täpsustades samal ajal hõlmatud toodete loetelu. Samuti toetab nõukogu uute kõrvalehoidmisvastaste meetmete kehtestamist ja selgitab tingimusi, mille alusel erandlikel asjaoludel võib teha ajutisi erandeid.
Süsiniku piirimeede
Liikmesriikide heitkoguste vähendamise eesmärgid
Jõupingutuste jagamise määrusega on liikmesriikidele kehtestatud siduvad iga-aastased kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid sektorites, mis ei ole hõlmatud ELi HKSi ega maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitleva määrusega. Need sektorid on:
- maanteetransport ja riigisisene meretransport
- hooned
- põllumajandus
- jäätmed
- väiketööstus
Uute normidega, mis on osa paketist „Eesmärk 55“, suurendatakse asjaomastes sektorites ELi tasandi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 29%-lt 40%-le võrreldes 2005. aastaga. Samuti ajakohastatakse nendega vastavalt riiklikke eesmärke.
ELi keskkonnaministrid leppisid 29. juunil 2022 kokku nõukogu läbirääkimisseisukohas muudetud normide suhtes. 2022. aasta novembris jõudis nõukogu Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele. 2023. aasta märtsis võttis nõukogu selle määruse vastu.
Pakett „Eesmärk 55“: transpordist, hoonetest, põllumajandusest ja jäätmetest tulenevate heitkoguste vähendamine (Infograafik)
Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine
Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrusega kehtestatakse ELile siduv kohustus vähendada maakasutus- ja metsandussektoris heidet ja suurendada sidumist. Paketiga „Eesmärk 55“ muudetakse sätted ambitsioonikamaks.
Uute normidega on ELi tasandil seatud kõrgem eesmärk, milleks on 2030. aastaks vähemalt 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni kasvuhoonegaaside netosidumist. Iga liikmesriigi jaoks on kindlaks määratud siduvad riiklikud eesmärgid.
Keskkonna nõukogu võttis läbivaadatud LULUCFi määruse ettepanekut käsitleva üldise lähenemisviisi vastu 29. juunil 2022. Euroopa Parlamendiga jõuti esialgsele kokkuleppele 2022. aasta novembris. 2023. aasta märtsis võttis nõukogu selle määruse vastu.
Pakett „Eesmärk 55“: kliimaeesmärkide saavutamine maakasutus- ja metsandussektoris (Infograafik)
Sõiduautode ja kaubikute CO2 heite normid
Sõiduautode ja kaubikute heide moodustab 15% ELi süsinikdioksiidi koguheitest. EL võttis paketi „Eesmärk 55“ osana vastu nende sõidukite CO2 heidet reguleerivad normid.
Määrusega kehtestatakse sõiduautode ja kaubikute heitkoguste järkjärgulise vähendamise eesmärgid kogu ELis 2030. aastaks ja pärast seda, sealhulgas eesmärk vähendada uute sõiduautode ja kaubikute heidet 2035. aastaks 100%.
2022. aasta juunis võttis nõukogu vastu ettepanekut käsitleva üldise lähenemisviisi. Euroopa Parlamendiga saavutati kokkulepe 2022. aasta oktoobris. 2023. aasta märtsis võttis nõukogu selle määruse vastu.
Pakett „Eesmärk 55“: miks EL muudab sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite norme rangemaks (Infograafik)
Metaaniheite vähendamine energeetikasektoris
2021. aasta detsembris esitas komisjon paketi „Eesmärk 55“ osana ettepaneku uute ELi normide kohta, mis käsitlevad metaaniheite vähendamist energeetikasektoris.
2022. aasta detsembris jõudis nõukogu kõnealuse ettepaneku suhtes kokkuleppele (üldine lähenemisviis). 2023. aasta novembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament määruse suhtes esialgsele kokkuleppele. 2024. aasta mais võttis nõukogu uued normid vastu.
Määruse eesmärk on jälgida ja vähendada metaaniheidet energeetikasektoris. See esimene omataoline õigusakt annab olulise panuse kliimameetmetesse, kuna metaan on süsinikdioksiidi järel tähtsuselt teine kasvuhoonegaas.
Määrus lähtub 2020. aastal ELi metaanistrateegias esitatud strateegilisest visioonist. 2021. aastal toimunud ÜRO kliimakonverentsil (COP26) algatas EL koostöös Ameerika Ühendriikidega üleilmse metaaniheite vähendamise lubaduse, mille tulemusena võttis üle 100 riigi kohustuse vähendada oma metaaniheidet 2030. aastaks 30% võrreldes 2020. aasta tasemega.
Pakett „Eesmärk 55“: fossiilkütuste metaaniheite vähendamine (Infograafik)
Säästvad lennukikütused
Säästvad lennukikütused (täiustatud biokütused ja sünteetilised kütused) võivad õhusõidukite heitkoguseid märkimisväärselt vähendada. See potentsiaal on aga suures osas kasutamata, sest sellised kütused moodustavad vaid 0,05% kogu lennundussektori kütusetarbimisest.
Algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitleva määruse eesmärk on vähendada lennundussektori ökoloogilist jalajälge ja võimaldada sektoril aidata ELi kliimaeesmärkide saavutamisel.
Nõukogu leppis 2022. aasta juunis kokku kõnealust ettepanekut käsitlevas üldises lähenemisviisis. 2023. aasta aprillis jõuti Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele. 2023. aasta oktoobris võttis nõukogu uue määruse vastu.
Pakett „Eesmärk 55“: keskkonnahoidlikumate kütuste kasutuselevõtu suurendamine lennundus- ja merendussektoris (Infograafik)
Dekarboniseeritud kütused meretranspordis
Vaatamata viimastel aastatel tehtud edusammudele sõltub merendussektor endiselt peaaegu täielikult fossiilkütustest ning kujutab endast märkimisväärset kasvuhoonegaaside ja muude kahjulike saasteainete heite allikat. Algatuse „FuelEU Maritime“ eesmärk on vähendada 2050. aastaks laevade pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukust kuni 80%. Uute normidega edendatakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist laevanduses.
Nõukogu leppis 2022. aasta juunis kokku kõnealust ettepanekut käsitlevas üldises lähenemisviisis. 2023. aasta märtsis jõudsid nõukogu ja parlament esialgsele kokkuleppele.
Nõukogu võttis uued normid vastu 2023. aasta juulis, viies sellega seadusandliku menetluse lõpule.
Alternatiivkütuste taristu
Alternatiivkütuste taristu määruse peamine eesmärk on tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs piisavale taristuvõrgule maanteesõidukite ja laevade laadimiseks või tankimiseks alternatiivkütustega.
Uued normid võimaldavad märkimisväärselt vähendada transpordisektori CO2 jalajälge. Nendes seatakse 2025. või 2030. aastaks mitu eesmärki, sealhulgas:
- sõiduautode ja kaubikute laadimisjaamad paigaldatakse iga 60 km tagant
- vesinikutanklad, mis teenindavad nii sõidu- kui ka veoautosid, võetakse kasutusele kõigis linnatranspordisõlmedes alates 2030. aastast
- elektrisõidukite või vesinikkütusega sõidukite kasutajatel on laadimis- või tankimispunktides lihtne tasuda
Nõukogu leppis 2022. aasta juunis kokku ühises seisukohas (üldine lähenemisviis) kõnealust määrust käsitleva komisjoni ettepaneku suhtes. 2023. aasta märtsis jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament esialgsele kokkuleppele.
2023. aasta juulis võttis nõukogu uued normid vastu.
Pakett „Eesmärk 55“: üleminek kestlikumale transpordile (Infograafik)
Taastuvenergia
ELi taastuvenergia direktiiv vaadati läbi paketi „Eesmärk 55“ osana. Läbivaatamise eesmärk oli suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu ELi üldises energiatarbimises 2030. aastaks 42,5%-ni, millele lisandub soovituslik 2,5%, mis võimaldaks saavutada üldise osakaalu 45%.
Direktiiv hõlmab sektoripõhiseid alleesmärke ja meetmeid kõigis sektorites, pöörates erilist tähelepanu sektoritele, kus edusammud taastuvenergia integreerimisel on seni olnud aeglasemad, eelkõige transpordi, hoonete ja tööstuse valdkonnas.
ELi energeetikaministrid leppisid 27. juunil 2022 läbivaadatud ELi taastuvenergia direktiivi suhtes kokku oma ühises seisukohas. 2023. aasta märtsis jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament esialgsele poliitilisele kokkuleppele. 2023. aasta oktoobris võttis nõukogu uued normid vastu.
Pakett „Eesmärk 55“: ELi plaan taastuvenergia kasutamise suurendamiseks (Infograafik)
Energiatõhusus
Muudetud ELi energiatõhususe direktiiviga vähendatakse lõppenergia tarbimist ELi tasandil 2030. aastaks 11,7% võrreldes 2020. aasta prognoosidega.
Uute normidega hoogustatakse liikmesriikide poolt energiatõhususe suurendamise eesmärgil tehtavaid jõupingutusi, suurendades iga-aastaseid energiasäästukohustusi ja vähendades avaliku sektori hoonete energiatarbimist.
27. juunil 2022 võttis nõukogu uute kavandatavate normide kohta vastu üldise lähenemisviisi. 2023. aasta märtsis jõudsid nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad direktiivi läbivaatamist käsitleva ettepaneku suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele.
2023. aasta juulis võttis nõukogu uue direktiivi vastu.
Pakett „Eesmärk 55“: kuidas Euroopa muutub energiatõhusamaks (Infograafik)
Hoonete energiatõhusus
Hoonete arvele langeb ELis 40% tarbitavast energiast ning 36% energiaga seotud otsestest ja kaudsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Hoonete energiatõhususe direktiivi (mis vaadati läbi 2024. aastal) eesmärk on muuta ELi hooned 2030. aastaks ja pärast seda energiatõhusamaks.
Direktiivi põhieesmärgid on:
- 2030. aastaks on kõik uued hooned heitevabad
- olemasolevad hooned muudetakse heitevabaks 2050. aastaks
2022. aasta oktoobris leppisid nõukogus kokku tulnud ELi liikmesriigid kokku ühises seisukohas (üldine lähenemisviis) direktiivi läbivaatamist käsitleva komisjoni ettepaneku suhtes. 7. detsembril 2023 jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament ettepaneku suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele. Nõukogu võttis uued normid vastu 2024. aasta aprillis.
Pakett „Eesmärk 55“: ELi hoonete keskkonnahoidlikumaks muutmine (Infograafik)
Vesiniku ja dekarboniseeritud gaasi turu pakett
Vesiniku ja dekarboniseeritud gaasi turu paketi eesmärk on vähendada gaasituru CO₂ jalajälge. Eesmärk on minna maagaasilt üle taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasile ja vähese CO₂ heitega gaasile ning suurendada nende kasutuselevõttu ELis 2030. aastaks ja pärast seda.
Paketti kuuluvad määrus ja direktiiv. Nendes õigusaktides kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja maagaasi ning vesiniku siseturu ühised normid. Nende eesmärk on luua õigusraamistik spetsiaalse vesinikutaristu ja vesinikuturgude jaoks ning lõimitud võrgu planeerimiseks. Samuti kehtestatakse õigusnormid tarbijate kaitsmiseks ja tugevdatakse varustuskindlust.
Nõukogu määrab oma läbirääkimisseisukoha (üldise lähenemisviisi) Euroopa Parlamendiga nende ettepanekute üle peetavate läbirääkimiste jaoks kindlaks 2023. aasta märtsis. Nõukogu ja parlament saavutasid 2023. aasta detsembris esialgse poliitilise kokkuleppe määruse suhtes, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu ühiseid norme. Direktiivi suhtes jõuti esialgsele kokkuleppele 28. novembril 2023.
Nõukogu võttis paketi vastu 2024. aasta mais.
Pakett „Eesmärk 55“ – üleminek fossiilselt gaasilt taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO₂ heitega gaasidele (Infograafik)
Energia maksustamine
Energiatoodete ja elektrienergia maksustamist käsitleva nõukogu direktiivi muutmise ettepaneku eesmärk on:
- viia energiatoodete ja elektrienergia maksustamine kooskõlla ELi energia-, keskkonna- ja kliimapoliitikaga
- säilitada ELi siseturg ja täiustada seda, ajakohastades energiatoodete kohaldamisala ja maksumäärade struktuuri ning ratsionaliseerides maksuvabastuste ja -vähenduste kasutamist liikmesriikide poolt
- säilitada suutlikkus tekitada tulu liikmesriikide eelarvete jaoks
Ettepanek on praegu nõukogus arutamisel. 2022. aasta detsembris pidasid ELi rahandusministrid poliitilise mõttevahetuse energia maksustamise direktiivi läbivaatamise üle. 2024. aasta detsembris pidasid nad läbivaatamise üle veel ühe poliitilise mõttevahetuse ja väljendasid heameelt seni tehtud edusammude üle.
Pakett „Eesmärk 55“: ELi plaan energia maksustamise läbivaatamiseks (Infograafik)
8 viisi, kuidas elu muutub ELis keskkonnahoidlikumaks
Üleminek keskkonnahoidlikumale eluviisile on äärmiselt oluline selleks, et võidelda kliimakriisiga ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest, eriti Venemaalt pärit fossiilkütustest. EL ja selle 27 liikmesriiki töötavad paketi „Eesmärk 55“ raames välja uusi ühiseid õigusnorme, et vähendada ELi CO₂ jalajälge. Kuidas hakkavad uued normid mõjutama seda, kuidas me elame, töötame ja reisime? Lugege meie lugu, et heita pilk sellele, milline hakkab elu ELis olema 2030. aastal.
Viimati läbi vaadatud: 12. juuni 2026