Skip to content

Euro

Fakte euro, selle eeliste ja mõju kohta 350 miljoni kodaniku elule 21 riigis.

Euro on Euroopa integratsiooni kõige käegakatsutavam tulemus.

1999. aastal arvestusvaluutana kasutusele võetud euro lasti pangatähtede ja müntidena käibele 1. jaanuaril 2002.

Praegu on see ametlik vääring 21 ELi liikmesriigis, mis koos moodustavadki euroala.

Euromünt

Euroalaga ühinenud ELi riigid

Euro on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome ametlik vääring.

Viimane euroalaga ühinenud riik on Bulgaaria, kes võttis ühisraha kasutusele 1. jaanuaril 2026.

Hoia kursorit kaardi kohal, et näha, millal iga euroala liikmesriik euro kasutusele võttis.

Tekstiversioon

Millal iga euroala liikmesriik euro kasutusele võttis:

Austria – 1999

Belgia – 1999

Bulgaaria – 2026

Horvaatia – 2023

Küpros – 2008

Eesti – 2011

Soome – 1999

Prantsusmaa – 1999

Saksamaa – 1999

Kreeka – 2001

Iirimaa – 1999

Itaalia – 1999

Läti – 2014

Leedu – 2015

Luksemburg – 1999

Malta – 2008

Madalmaad – 1999

Portugal – 1999

Slovakkia – 2009

Sloveenia – 2007

Hispaania – 1999

Kuidas ELi liikmesriik euroalaga ühineb?

Euroalaga ühinemiseks peab riik vastama teatavatele tingimustele, mida nimetatakse Maastrichti lähenemiskriteeriumideks. Need majanduslikud ja õiguslikud nõuded kehtestati 1992. aastal Maastrichti lepinguga selleks, et liikmesriigid oleksid valmis euro kasutusele võtma ja euroalal sujuvalt toimima.

Majanduslikud nõuded

Madal inflatsioon

Inflatsioonimäär ei tohi ületada kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.

Stabiilsed vahetuskursid

Riik peab olema vahetuskursimehhanismis osalenud vähemalt kaks aastat ilma suuremate kõrvalekalleteta.

Riigi rahanduse jätkusuutlikkus

Riik ei tohiks olla olukorras, kus tema suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

Jätkusuutlik intressimäär

Pikaajaline intressimäär ei tohiks hindade stabiilsuse seisukohast ületada kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra rohkem kui kahe protsendipunkti võrra.

Kes otsustab euro kasutuselevõtu üle?

Selle kohta, kas riik võib euro kasutusele võtta, teeb otsuse ELi nõukogu. Otsuse aluseks on:

  • komisjoni ettepanek
  • euroala liikmesriikide soovitus
  • konsulteerimine Euroopa Parlamendiga
  • arutelu Euroopa Ülemkogul

Euro maailmas

Euro on maailmas teine enim kasutatud vääring, mille mõju ulatub ELi piiridest palju kaugemale. Paljud maailma riigid ja territooriumid on oma vääringu otseselt või kaudselt euroga sidunud.

Digieuro

Üha digitaalsemaks muutuvas maailmas uurib EL võimalust võtta kasutusele digieuro, et muuta ühisraha tulevikukindlaks, võimaldades sellel reageerida muutuvatele maksemeetodieelistustele ning tugevdada Euroopa autonoomiat ja vastupanuvõimet.

Digieuro oleks keskpangaraha digitaalne vorm, mille emiteerib Euroopa Keskpank.

Digieuro ei asendaks sularaha, vaid täiendaks seda, pakkudes inimestele turvalist, kergesti kasutatavat ja odavat viisi digimaksete tegemiseks kogu euroalal.

Digieuro

Eurorühma roll

Eurorühm on euroala liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumine, kus nad arutavad euroga seotud küsimusi.

Selle ülesanne on tagada, et euroala riigid kooskõlastaksid oma majandus- ja eelarvepoliitikat, et edendada tugevama majanduskasvu tingimusi.

Uusimad selgitused

Excessive deficit procedure

Excessive deficit procedure

2021. aasta kapitaliturgude liidu pakett

2021. aasta kapitaliturgude liidu pakett

Euro: faktid ja arvud

Euro: faktid ja arvud

Viimati läbi vaadatud: 5. jaanuar 2026