Digieuro tutvustus

Mida digieuro endast kujutab?

Digieuro on ELi projekt, mille eesmärk on võtta kasutusele digitaalne sularahavorm. Tegemist saab olema keskpanga digirahaga, mille emiteerib Euroopa Keskpank (EKP) ja mis on kättesaadav kõigile euroalal.

Digieuro täiendaks pangatähti ja münte, mitte ei asendaks neid. See annaks inimestele maksmisel lisavaliku, säilitades samal ajal maksevahendina ka sularaha.

Avaliku sektori raha versus erasektori raha

Selleks et mõista, kuidas digieuro toimima hakkaks, on oluline teha vahet keskpangarahal ja erasektori rahal.

Keskpangaraha on avaliku sektori raha, kuna selle on emiteerinud keskpank ja seega on see „avalik hüve“. Praegu on see üldsusele kättesaadav peamiselt sularahamakseteks kasutatavate pangatähtede ja müntide kujul.

Erasektori raha loovad kommertspangad. See hõlmab pangakontodel hoitavat raha, mida kasutatakse igapäevasteks makseteks, näiteks kaardimakseteks või internetiülekanneteks. Igapäevaelus konverteerivad inimesed korrapäraselt erasektori raha avaliku sektori rahaks (näiteks sularaha välja võttes) ja vastupidi.

Digieuro põhijooned

Miks on digieurot vaja?

Digieuro kasutuselevõtt on vajalik selleks, et euro vastaks jätkuvalt inimeste muutuvatele maksmiseelistustele ja tugevdaks euroala strateegilist autonoomiat.

Kohanemine digimaksetega

Kuigi sularaha on Euroopas endiselt kõige sagedamini kasutatav makseviis, kasutavad inimesed euroalal üha enam kaarte, mobiilirakendusi ja internetimakseid.

Praegu on keskpangaraha olemas ainult füüsilisel kujul (sularahas) ja seda ei saa kasutada vahetult igapäevasteks digimakseteks. Digieuro täidaks selle lünga, andes kõigile võimaluse maksta digitaalselt avaliku sektori rahaga, mida toetab EKP ja mis on kättesaadav sarnaselt sularahaga.

Kaupade ja teenuste ostutehingud euroalal

• Uuring euroala tarbijate maksealaste hoiakute kohta (Euroopa Keskpank)

Euroopa avatud strateegilise autonoomia suurendamine

Digimaksete tegemine on euroalal killustatud. Paljud riigid sõltuvad kaardimaksete puhul suurel määral rahvusvahelistest maksekaardisüsteemidest (13 riiki 20st). Selle tulemusena töödeldakse digieuromakseid sageli ELi-väliste taristute kaudu, kusjuures seotud andmete säilitamine toimub kolmandas riigis, ning tasud kehtestatakse väljaspool ELi määratletud äritingimuste kohaselt.

Digieuro pakuks üleeuroopalist makselahendust, mis oleks kättesaadav kogu euroalal Euroopa juhtimise all ja mida haldaksid Euroopa teenuseosutajad. See tugevdaks euroala maksesüsteemi vastupanuvõimet ja annaks inimestele olemasolevate erasektori lahenduste kõrval Euroopa digimakse võimaluse.

Kuidas digieuro toimima hakkab?

Digieuro kujundataks nii, et see oleks kergesti kasutatav ja tuttav ning sarnaneks muude digimakselahendustega.

Inimestel oleks juurdepääs digieurole spetsiaalse digieurokonto või digirahakoti kaudu, mida pakub nende pank või muu vahendaja. Põhilise digieuro rahakoti loomine ja kasutamine on tasuta.

Olenevalt juhtumist saaksid inimesed digieurokonto ja digirahakoti abil teha järgmist:

• tasuda kauplustes nii internetis kui ka kohapeal
• teha isikutevahelisi makseid, näiteks saata raha sõpradele või perekonnale
• kasutada digieurot internetis ja väljaspool seda, sealhulgas ilma internetiühenduseta

Finantsstabiilsuse tagamiseks kehtestataks piirmäärad digieurode summale, mida üksikisikud võivad oma rahakotis mis tahes ajal hoida. Need piirmäärad tagaksid, et digieurot kasutatakse peamiselt maksevahendina, mitte väärtuse säilitamise vahendina, ning aitaksid vältida riske finantsstabiilsusele.

Kuidas erineb digieuro kaartidest või mobiilimakserakendustest?

Digieuro ei asendaks kaarte ega mobiilimakserakendusi, vaid täiendaks neid, pakkudes täiendavat viisi digitaalseks maksmiseks.

Praegu sõltuvad paljud digimaksed euroalal väljaspool ELi hallatavatest maksesüsteemidest. Kui neid süsteeme kasutatakse, võib eurodes tehtud makseid enne müüjani jõudmist töödelda ELi-väliste taristute kaudu. See tähendab, et märkimisväärseid maksevooge ja nendega seotud tasusid ning isikuandmeid töötlevad Euroopa-välised teenuseosutajad.

Digieuro puhul töödeldaks makseid ELis. Digieuro oleks „avalik“ raha, mida emiteerib eurot emiteeriv ja kaitsev EKP. See võimaldaks inimestel maksta digitaalselt, kasutades keskpangaraha kogu euroalal, pakkudes ühtset Euroopa makselahendust, mis on kättesaadav kõigis euroala riikides.

Deebet- ja krediitkaardid ning mobiilimakserakendused seevastu tuginevad kommertspankade emiteeritud erapankade rahale ning toimivad eramaksesüsteemide kaudu, mis sageli sisaldavad tasusid.

Kuidas erineb digieuro krüptovarast?

Digieuro ei ole krüptovara.

Nagu ka sularaha puhul, toetaks digieurot EKP, mis on eurot emiteeriv ja kaitsev institutsioon. Digieuro oleks alati väärt oma nimiväärtust: üks digieuro oleks alati täpselt sama palju väärt kui 1-eurone münt.

Seevastu krüptovara (nt krüptoraha) ei taga ega halda ükski keskne institutsioon. Selle väärtus võib märkimisväärselt kõikuda, mis muudab selle riskantseks ja ebastabiilseks. Samuti ei ole tagatud, et krüptovara saab vajaduse korral vahetada sularaha vastu või kasutada maksevahendina.

Digieuro kasutuselevõtu seadusandlik protsess

2023. aasta juunis esitas komisjon ühisraha paketi. Pakett sisaldab ettepanekut, milles sätestatakse õigusraamistik digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks, ning täiendavat ettepanekut selle võimaliku levitamise kohta makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro.

Nõukogu võttis 19. detsembril 2025 vastu oma seisukohad peamiste ettepanekute kohta, mis käsitlevad eurovääringu tugevdamist digieuro kasutuselevõtu kaudu.Kuna nendes seisukohtades on nüüd kokku lepitud, võib nõukogu alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on õigusraamistiku loomise ettepaneku vastu võtnud, on lõppkokkuvõttes EKP otsustada, kas digieuro emiteerida või mitte. EKP märkis hiljuti, et digieuro võiks kasutusele saada 2029. aastaks.

Ettepanek sularahale juurdepääsu kohta

Ühisraha pakett sisaldab ka ettepanekut tugevdada sularaha staatust seadusliku maksevahendina. See tähendab, et euro füüsilise sularahana peab üldiselt olema kättesaadav ja aktsepteeritud teenuste ja kaupade eest maksmiseks ning võlgade tasumiseks, välja arvatud hästi määratletud ja nõuetekohaselt kontrollitud erandid.

Nõukogu leppis 19. detsembril 2025 kokku oma seisukohas, mille eesmärk on selgitada neid norme, sealhulgas seda, kuidas need mõjutavad digieurot, et tagada kooskõla keskpangaraha kahe vormi vahel. Ettepaneku peamiste sätetega soovitakse:

• tagada, et sularahamaksed on aktsepteeritud makseviis kogu euroalal
• tagada, et inimestel on juurdepääs sularahale ja vabadus valida oma eelistatud makseviis

• Ühisraha: nõukogu leppis kokku seisukohas, mis käsitleb digieurot ja sularaha rolli tugevdamist (pressiteade, 19. detsember 2025)