Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid hoiavad oma valitsemissektori võlga väiksena või suure võla korral vähendavad seda nii, et see oleks jätkusuutlik.
Mis on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus?
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on mehhanism, mille eesmärk on tagada, et ELi liikmesriigid pöörduvad tagasi oma valitsemissektori eelarvedistsipliini juurde või säilitavad selle.
Majandus- ja eelarvepoliitika on liikmesriikide jaoks väga oluline. Nad peavad neid poliitikaid ühise huvi küsimuseks. Valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla piiramiseks on liikmesriigid kokku leppinud kontrollväärtused, mis on sätestatud ELi aluslepingutes: eelarvepuudujäägi määr 3% ja valitsemissektori võla suhe 60%. Määrad ja võla suhe arvutatakse alati liikmesriigi SKP suhtes.
Kontrollväärtused on järgmised:
Kõik liikmesriigid peavad vältima kontrollväärtuste ületamist. Nad peavad vältima ülemäärast valitsemissektori eelarvepuudujääki ja vähendama ülemäärast võlga.
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki ja sellise puudujäägi tekkimise korral ajendama liikmesriiki selle viivitamata korrigeerima. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse normid on sätestatud hiljuti läbi vaadatud stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikus osas.
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse etapid
ELi uus majanduse juhtimise raamistik, mis kehtib alates 30. aprillist 2024, on muutnud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise viisi.
Protsess hõlmab mitut võtmetähtsusega etappi.
Kui liikmesriik ületab puudujäägi või võla kontrollväärtusi või kui tal on oht neid lähitulevikus ületada, koostab Euroopa Komisjon aruande, milles analüüsitakse, kas asjaomasel liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk.
Kui komisjon leiab kõiki asjakohaseid tegureid arvesse võttes, et liikmesriigi suhtes on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus põhjendatud, teavitab ta sellest nõukogu ja teeb nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega kinnitatakse, et asjaomases liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk.
Pärast komisjoni ettepanekut kaalub nõukogu asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja võtab seejärel vastu otsuse, mis sisaldab üldist hinnangut selle kohta, kas tegemist on ülemäärase eelarvepuudujäägiga.
Kui nõukogu on jõudnud järeldusele, et tegemist on ülemäärase eelarvepuudujäägiga, võtab ta seejärel komisjoni soovituse põhjal vastu soovituse, milles kirjeldatakse, kuidas olukorda tuleks parandada. Soovitus võib sisaldada arvudes väljendatud korrigeerivat eelarvekava ja tähtaega.
Seejärel peab asjaomane liikmesriik kuue kuu jooksul võtma vajalikud meetmed.
Kui tähtajaks ei ole tõhusaid meetmeid võetud või liikmesriik ei järgi soovitust, võib nõukogu kehtestada sanktsioonid, sealhulgas – kui tegemist on euroala liikmesriigiga – määrata trahvi, mis moodustab kuni 0,05% liikmesriigi eelmise aasta SKPst.
Trahvi tasutakse iga kuue kuu järel seni, kuni nõukogu leiab, et asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid. Kui liikmesriik ei täida jätkuvalt oma kohustusi, on nõukogul õigus sanktsioone karmistada.
Hääletuskord
Nõukogu otsused ja soovitused võetakse vastu spetsiaalse hääletuskorra alusel.
Asjaomasel liikmesriigil ei ole hääleõigust.
Kvalifitseeritud häälteenamus saavutatakse, kui poolt hääletab vähemalt 55% nõukogu liikmetest, kes esindavad osalevaid liikmesriike, kus elab vähemalt 65% kõigi nende riikide elanikest.
Blokeeriv vähemus peab hõlmama vähemalt miinimumarvu nendest nõukogu liikmetest, kes esindavad rohkemat kui 35% osalevate liikmesriikide rahvastikust, pluss ühte liiget.
Käimasolevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused
Eelarvepuudujäägil põhinev ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus
COVID-19 tõttu aktiveeris EL aastatel 2020–2023 kõigi liikmesriikide suhtes oma eelarve-reeglite rakendamise peatamiseks üldise vabastusklausli. Alates 2024. aastast üldine vabastusklausel enam ei kehti. Seetõttu on EL taaskäivitanud eelarvepuudujäägil põhineva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, võttes aluseks läbivaadatud majanduse juhtimise raamistiku uued normid.
Austria
8. juulil 2025 otsustas nõukogu algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Austria suhtes. Otsus oli põhjendatud, kuna Austria eelarvepuudujääk oli 2024. aastal 4,7%. Paralleelselt oma otsusega kiitis nõukogu heaks ka soovituse Austriale, milles esitatakse netokulude kava ja ajakava, mida tuleks järgida, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2028. aastaks.
Soovituses seati Austria netokulude nominaalsele kasvumäärale järgmised piirangud: 2025. aastal 2,6%, 2026. aastal 2,2%, 2027. aastal 2,2% ja 2028. aastal 2,0%.
Belgia
26. juulil 2024 algatas nõukogu komisjoni ettepanekust lähtudes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Belgia suhtes. Selle otsuse aluseks oli Belgia 2023. aasta eelarvepuudujääk, mis oli 4,4%.
Nõukogu võttis 21. jaanuaril 2025 vastu soovituse, et Belgia kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi 2027. aastaks. Soovituses seati Belgia netokulude nominaalsele kasvumäärale järgmised piirangud: 2025. aastal 2,4%, 2026. aastal 1,9% ja 2027. aastal 2,0%.
20. juunil 2025 võttis nõukogu vastu muudetud soovituse, et Belgia kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi 2029. aastaks. Selles soovituses seati Belgia netokulude nominaalsele kasvumäärale uued piirangud: 2025. aastal 3,6%, 2026. aastal 2,5%, 2027. aastal 2,5%, 2028. aastal 2,1% ja 2029. aastal 2,1%.
Soome
20. jaanuaril 2026 algatas nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Soome suhtes. Otsus oli põhjendatud, kuna Soome eelarvepuudujääk oli 2024. aastal 4,4% ja kavandatud eelarvepuudujääk oli 2025. aastal 4,3%.
Oma soovituses märkis nõukogu, et Soome peaks võtma tõhusaid meetmeid ja esitlema vajalikke meetmeid oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks 30. aprilliks 2026.
Soovituses seati Soome nominaalsele kumulatiivsele netokulude kasvumäärale järgmised piirangud: 2026. aastal 2,5%, 2027. aastal 4,1% ja 2028. aastal 5,9%.
Prantsusmaa
26. juulil 2024 algatas nõukogu komisjoni ettepanekust lähtudes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Prantsusmaa suhtes. Otsus oli põhjendatud, kuna Prantsusmaa eelarvepuudujääk oli 2023. aastal 5,5%.
Nõukogu võttis 21. jaanuaril 2025 vastu soovituse, et Prantsusmaa kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi 2029. aastaks. Soovituses seati Prantsusmaa netokulude nominaalsele kasvumäärale järgmised piirangud: 2025. aastal 0,8%, 2026. aastal 1,2%, 2027. aastal 1,2%, 2028. aastal 1,2% ja 2029. aastal 1,1%.
Itaalia
26. juulil 2024 algatas nõukogu komisjoni ettepanekust lähtudes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Itaalia suhtes. Otsus oli põhjendatud, kuna Itaalia eelarvepuudujääk oli 2023. aastal 7,4%.
21. jaanuaril 2025 võttis nõukogu vastu soovituse, et Itaalia kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi 2026. aastaks.
Soovituses seati Itaalia netokulude nominaalsele kasvumäärale järgmised piirangud: 2025. aastal 1,3% ja 2026. aastal 1,6%.
Ungari
26. juulil 2024 algatas nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Ungari suhtes, kuna Ungari eelarvepuudujääk oli 2023. aastal 6,7%.
18. veebruaril soovitas nõukogu, et Ungari kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi 2026. aastaks. Soovituses seati Ungari netokulude nominaalsele kasvumäärale järgmised piirangud: 2025. aastal 4,3% ja 2026. aastal 4,0%.
Poola
26. juulil 2024 algatas nõukogu komisjoni ettepanekust lähtudes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Poola suhtes, kuna Poola eelarvepuudujääk oli 2023. aastal 5,1%.
21. jaanuaril 2025 soovitas nõukogu, et Poola kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi 2028. aastaks. Soovituses seati Poola netokulude nominaalsele kasvumäärale järgmised piirangud: 2025. aastal 6,3%, 2026. aastal 4,4%, 2027. aastal 4,0% ja 2028. aastal 3,5%.
Slovakkia
26. juulil 2024 algatas nõukogu komisjoni ettepanekust lähtudes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Slovakkia suhtes. Otsus oli põhjendatud, kuna Slovakkia eelarvepuudujääk oli 2023. aastal 4,9%.
21. jaanuaril võttis nõukogu vastu soovituse, et Slovakkia kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi 2027. aastaks.
Soovituses seati Slovakkia netokulude nominaalsele kasvumäärale järgmised piirangud: 2025. aastal 3,8%, 2026. aastal 0,9% ja 2027. aastal 1,6%.
Rumeenia
3. aprillil 2020 algatas nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Rumeenia suhtes, et kõrvaldada riigi ülemäärane eelarvepuudujääk.
26. juulil 2024 kinnitas nõukogu, et Rumeenia suhtes tuleks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust jätkata, kuna riik ei ole võtnud tõhusaid meetmeid eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks.
Kuna Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk oli jätkuvalt suur ja ületas aluslepingutes sätestatud kontrollväärtust, mis on 3%, võttis nõukogu 20. juunil 2025 vastu uue otsuse, millega määrati kindlaks, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu soovituste järgimiseks tõhusaid meetmeid.
8. juulil 2025 muutis nõukogu oma soovitust Rumeeniale käimasoleva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Selle kohaselt pidi Rumeenia võtma tõhusaid meetmeid ja esitlema vajalikke meetmed, et vähendada oma eelarvepuudujääki 15. oktoobriks 2025 ja lõpetada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus 2030. aastaks.
Soovituses seati Rumeenia netokulude nominaalsele kasvumäärale järgmised piirangud: 2025. aastal 2,8%, 2026. aastal 2,6%, 2027. aastal 4,6%, 2028. aastal 4,4%, 2029. aastal 4,2% ja 2030. aastal 4,0%.
Võlapõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus
Uute normide kohaselt peavad kõik liikmesriigid koostama riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad. Need peavad sisaldama netokulude kava.
Kuni suure võlakoormusega riigid järgivad nõukogu kehtestatud netokulude kava, vähendavad usutavalt oma võlga ja lähenevad aluslepingus sätestatud kontrollväärtusele rahuldava kiirusega, ei kohaldata nende suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Nõuetele vastavust hinnatakse korrapäraselt.
Eelarve suundumused
Kõik ELi liikmesriigid peavad järgima eelarvedistsipliini, mis põhineb ELi aluslepingutes sätestatud kriteeriumidel ja kontrollväärtustel. Eelkõige ei tohiks nende eelarvepuudujääk ületada 3% nende sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja nende valitsemissektori võlg peaks olema väiksem kui 60% SKPst.
Allpool esitatud joonised näitavad, kuidas liikmesriikidel nende kahe künnise järgimine edeneb.
Eelarvepuudujäägi muutumine liikmesriikide kaupa (2013–2024)
Allpool esitatud diagrammil on näidatud, kuidas iga ELi liikmesriigi valitsemissektori eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse 3% suhtes aja jooksul muutunud.
Liikmesriigid, kelle eelarvepuudujääk on praegu sihttasemest väiksem: Taani ja Rootsi.
Liikmesriigid, kelle eelarvepuudujääk oli mingil hetkel sihttasemest väiksem ning on vahepeal selle ületanud: Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Soome.
Liikmesriigid, kelle eelarvepuudujääk oli mingil hetkel sihttasemest suurem ning on vahepeal liikunud sellest allapoole: Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg ja Madalmaad.
Võla suuruse muutumine liikmesriikide kaupa (2013–2024)
Allpool esitatud diagrammil on näidatud, kuidas iga ELi liikmesriigi valitsemissektori võla tase on kontrollväärtuse 60% suhtes muutunud.
Liikmesriigid, kelle võla tase püsis kõnealusel ajavahemikul sihttasemest allpool: Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Luksemburg, Poola, Rumeenia ja Rootsi.
Liikmesriigid, kelle võla tase püsis kõnealusel ajavahemikul sihttasemest ülalpool: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Ungari, Austria, Portugal, Sloveenia ja Soome.
Liikmesriigid, kelle võla tase liikus kõnealusel ajavahemikul sihttasemest allapoole: Iirimaa, Horvaatia, Malta, Madalmaad ja Slovakkia.
Viimati läbi vaadatud: 12. juuni 2026