Kuidas EL Ukraina põgenikke aitab?

ELi toetus Ukraina põgenikele

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on sõja eest põgenenud miljoneid inimesi, otsides varjupaika ELi riikides ja Moldova Vabariigis.

EL on Ukrainaga ja Ukraina rahvaga täielikult solidaarne. Vastusena Venemaa agressioonisõjale on EL näidanud üles ühtsust ja jõudu ning andnud Ukrainale koordineeritud poliitilist, rahalist, majanduslikku, humanitaar-, sõjalist ja diplomaatilist toetust.

EL on võtnud konkreetseid meetmeid Ukraina põgenike abistamiseks, mis hõlmavad muu hulgas:

ajutise kaitse mehhanismi ukrainlastele ELis
humanitaarabi riigisisestele põgenikele Ukrainas
elanikkonnakaitsealast toetust Ukrainale, pagulasi vastuvõtvatele riikidele ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile
rahalist ja tehnilist abi põgenikke vastu võtvatele liikmesriikidele
piirihaldustoetust ELi varjupaigariikidele ja Moldovale

Rühm põgenikke – kolm täiskasvanut ja kaks last.

Ajutise kaitse mehhanism

See ajutist kaitset käsitlev ELi direktiiv võeti vastu 2001. aastal pärast seda, kui Euroopas toimus Lääne-Balkani relvakonfliktide tõttu ulatuslik sundränne, eelkõige Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost.

Ajutine kaitse on ELi mehhanism, mis aktiveeritakse erakorralistes oludes, kui toimub inimeste massiline sissevool, ning mille eesmärk on:

pakkuda kollektiivset kaitset põgenikele
vähendada survet ELi riikide varjupaigasüsteemidele

EL aktiveeris ajutise kaitse mehhanismi Ukraina pagulaste jaoks 2022. aasta märtsis. Mehhanismi kehtivust pikendati viimati 4. märtsini 2027. ELis on ajutise kaitse all 30. aprilli 2026. aasta seisuga 4,37 miljonit Ukrainast põgenenud inimest.

ELis ajutise kaitse all olevad ukrainlased (Eurostat)

Ajutise kaitse saajad

Ajutise kaitse süsteemi kohaldatakse järgmiste 24. veebruaril 2022 või enne seda kuupäeva Ukrainas elanud isikute suhtes:

Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed
Ukrainas rahvusvahelist kaitset saavad muude riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud (nt pagulased või täiendava kaitse saajad) ja nende pereliikmed
muude riikide kodanikud, kellel on alaline elamisluba ja kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki tagasi pöörduda (võidakse kohaldada ka vastavat riiklikku kaitset)

Seda võib kohaldada ka teiste isikute suhtes, sealhulgas:

Ukraina kodanikud, kes põgenesid Ukrainast lühikest aega enne 24. veebruari
Ukraina kodanikud, kes viibisid vahetult enne 24. veebruari ELi territooriumil (näiteks puhkusel või tööga seotud põhjustel)
muude riikide kodanikud, kellel on ajutine elamisluba ja kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki tagasi pöörduda

Kõik Ukrainast põgenevad isikud, olenemata sellest, millisesse kategooriasse nad kuuluvad, võivad enne oma päritolukohta tagasi pöördumist siseneda Euroopa Liitu.

Ajutise kaitse saajatel on järgmised õigused:

riigis viibimine ja eluase

juurdepääs tööturule

arstiabi

sotsiaalhoolekanne

laste eestkoste

laste haridus

Ukraina kodanikud reisivad viisavabalt. Pärast ELi territooriumile lubamist saavad nad:

liikuda vabalt 90 päeva pikkuse ajavahemiku kestel
valida ELi riigi, kus nad soovivad kasutada ajutise kaitsega seotud õigusi

Ajutise kaitse saajaks olemine ei välista võimalust taotleda pagulasseisundit või teisi ELi riikides kättesaadavaid kaitse vorme.

Ajutine kaitse on automaatne, aga kaitse saajad peaksid taotlema elamisluba selles ELi riigis, kuhu nad on otsustanud jääda.

ELi liikmesriigid leppisid kokku Ukraina pagulastele tagatud ajutise kaitse pikendamises (pressiteade, 13. juuni 2025)

Ajutise kaitse lõppemine

Nõukogu võttis 16. septembril 2025 vastu soovituse Ukraina põgenike ajutise kaitse lõppemise kohta. Soovituses määratakse kindlaks ühine raamistik, et tagada ümberasustatud ukrainlaste kestlik tagasipöördumine ja taasintegreerimine Ukrainasse, ning järk-järguline üleminek mõnele muule elanikustaatusele nende isikute jaoks, kes vastavad ette nähtud nõuetele.

Selle soovitusega valmistab EL ette koordineeritud lähenemisviisi, mida saaks kasutada siis, kui olukord Ukrainas võimaldab ajutise kaitse järk-järgulist lõpetamist.

Ukraina põgenike kaitse: nõukogu võttis vastu soovituse, mis käsitleb ajutise kaitse lõppemist (pressiteade 16. september 2025)

Haridus Ukraina lastele

ELi ajutise kaitse direktiivi kohaselt on ümberasustatud Ukraina lastel seaduslik õigus registreeruda kohalikesse riiklikesse haridussüsteemidesse.

Alates 2022. aastast on Euroopa vastuvõtvate riikide haridussüsteemidesse registreeritud Ukraina laste arv pidevalt suurenenud. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2024. aasta kümne riigi (Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Moldova, Poola, Rumeenia ja Slovakkia) sotsiaal-majanduslike andmete uuringu kohaselt oli kohustusliku hariduse süsteemi registreeritud keskmiselt 79% ümberasustatud lastest.

Euroopa Liit toetab liikmesriike selle valdkonna probleemide lahendamisel järgmiselt:

rahastatakse haridusalgatusi programmi „Erasmus+“ kaudu
pakutakse poliitilisi suuniseid ja vahendeid haridustöötajatele
edendatakse kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist Ukrainaga
võetakse kasutusele ELi rahalisi vahendeid integratsioonipüüdluste toetamiseks

Haridus ja toetus Ukraina õpilastele (Euroopa Komisjon)

Tasuta rändlus

1. jaanuaril 2026 lisati Ukraina ELi „rändle nagu kodus“ piirkonda. See tähendab, et ELis viibivad ukrainlased ning Ukrainas viibivad ELi kodanikud saavad nüüdsest helistada, saata sõnumeid ja kasutada mobiilandmeid lisatasuta.

Enne selle otsuse jõustumist oli alates 2022. aasta aprillist kehtinud ELi ja Ukraina telekommunikatsioonioperaatorite vaheline vabatahtlik leping, millega tagati, et eurooplased ja ukrainlased saavad kasutada taskukohaseid ja odavaid kõne-, sõnumi- ja andmesidetariife.

Alates 2026. aastast laienevad ELi mobiilside rändlusteenused Moldovale ja Ukrainale (pressiteade, 25. juuli 2025)

Põgenikke vastu võtvate ELi liikmesriikide toetamine

Oma kodust põgenenud inimeste vastuvõtmine ELis on olnud liikmesriikide ühises sõjale reageerimises kesksel kohal. ELi tasandi tegevus peegeldab inimeste poolt kõikjal ELis üles näidatud solidaarsust, samuti riiklike ja kohalike ametiasutuste, valitsusväliste organisatsioonide, kogukonnaühenduste ja ettevõtjate tohutuid jõupingutusi.

EL annab liikmeriikidele pidevat toetust ja astub sellega seoses täiendavaid samme.

Rahaline toetus

Ukraina sõja eest põgenevate inimeste aitamise nimel on EL kiitnud heaks määrused rahaliste vahendite eraldamiseks. Nende vahendite abil tagatakse, et põgenikke vastu võtvatel liikmesriikidel on piisavalt ressursse, et rahuldada kasvavaid vajadusi seoses majutuse, hariduse ja tervishoiuga.

Selleks et toetada ELi riike ja piirkondi Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärgede ohjamisel ja Ukraina põgenike vastuvõtmisel, on EL võtnud meetmeid, et suurendada paindlikkust ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel, laiendades näiteks võimalusi vahendite programmidevaheliseks ülekandmiseks ja ELi rahastamise kasutamiseks 100% ulatuses, ning samuti nähes ette täiendavaid eelfinantseeringuid projektidele, et pakkuda liikmesriikidele kohest hädaabirahastamist.

Venemaa Ukraina-vastase agressiooni alguses määras EL kindlaks kokku ligikaudu 17 miljardi euro ulatuses ühtekuuluvuspoliitikale ja pandeemiajärgsele taastumisele ette nähtud vahendeid, mille liikmesriigid saavad ümber jaotada, et toetada Ukraina põgenikke, kellel on pakilised vajadused seoses eluaseme, hariduse, tervishoiu ja lastehoiuga. See hõlmab ligikaudu 7 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika kasutamata vahendeid aastatest 2014–2020 ning ligikaudu 10 miljardi euro väärtuses vahendeid, mis on eraldatud pandeemiajärgseks taastumiseks ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) raames.

Paindlikkusmeetmed lihtsustavad mitmesuguste meetmete rahastamist sõja eest põgenevate inimeste toetamiseks ning tagavad piisavad otsetoetused neile, kes töötavad põgenikega kohalikes kogukondades.

Nõukogu võttis 2022. aasta aprillis vastu ka määruse, mis võimaldab:

kasutada kuni 420 miljonit eurot 2014.–2020. aasta siseasjade fondide kasutamata jäänud vahendeid
liikmesriikidel ning muudel avaliku või erasektori rahastajatel teha 2021.–2027. aasta Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames täiendavaid osamakseid

Tehniline tugi

Euroopa Komisjon on välja andnud tegevussuunised liikmeriikide toetamiseks ajutise kaitse direktiivi kohaldamisel. Samuti pakub ta tehnilise toe instrumendi raames tehnilist oskusteavet, et aidata liikmesriikidel:

kasutada ELi vahendeid vastuvõtmiseks ja integratsiooniks
rakendada ajutise kaitse mehhanismi

Piirihalduse toetamine

Euroopa Komisjon on välja andnud tegevussuunised, et aidata liikmesriikide piirivalveametnikel hallata tõhusalt Ukraina piirile saabumist ja vähendada ooteaegu, kuid säilitada seejuures kõrge turvalisuse tase.

17. märtsil 2022 allkirjastati ELi ja Moldova vaheline Frontexi operatiivtegevuse staatust käsitlev kokkulepe. Kokkulepe võimaldab Frontexil abistada Moldovat piirihalduses, lähetades sinna rühmi, kes saavad toetada Moldova ametiasutusi selliste ülesannete täitmisel nagu registreerimine ja piirikontroll.