Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda: võitlus karistamatuse vastu
EL on võtnud mitmeid meetmeid, et toetada Venemaa vastutusele võtmist Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliste kuritegude eest ning tagada, et Ukraina ja selle rahvas saavad sõjahüvitisi.
Venemaa vastutusele võtmine
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest on arvukates usaldusväärsetes aruannetes dokumenteeritud Ukrainas toime pandud raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ja jõhkraid massikuritegusid, mis jätkuvad tänaseni.
Need kuriteod kujutavad endast rahvusvahelise õiguse kõige rängemat rikkumist. Sellisteks kuritegudeks on muu hulgas inimsusvastased kuriteod, sõjakuriteod, genotsiid ja agressioonikuriteod.
EL ja selle liikmesriigid on kindlalt pühendunud selle tagamisele, et kõik need Venemaa poolt Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud hirmuteod ei jääks karistamata.
Ukrainas toime pandud sõjakuriteod
Selleks et toetada Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest, on EL võtnud mitmeid meetmeid, sealhulgas kaevanud Venemaa 2022. aasta märtsis Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse ja ellu kutsunud:
- Eurojusti ühise uurimisrühma (märts 2022)
- sõjakuritegude andmete kogumise Europolis (märts 2022)
- ELi nõuandemissiooni Ukrainas (aprill 2022)
- Eurojusti andmebaasi kuritegude tõendite jaoks (veebruar 2023)
- Europoli rakkerühma, mis aitab tuvastada kahtlusaluseid (september 2023)
Rahvusvaheline Kriminaalkohus
2022. aasta märtsis otsustasid kõik ELi liikmesriigid koos teiste partnerriikidega pöörduda Ukraina olukorra küsimuses ühiselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole. Lisaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile on uurimise algatanud ka Ukraina peaprokurör, samuti on uurimisi algatanud mitme liikmesriigi ametiasutused.
EL on toetanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suutlikkust 7,25 miljoni euroga.
Eurojust
2022. aasta märtsis toetas Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) Ukrainas väidetavalt toime pandud kuritegude ühise uurimisrühma loomist. Uurimisrühma eesmärk on tõhustada õigusalast koostööd nende pädevate asutuste vahel, kes tegelevad raskeimate rahvusvaheliste kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Praegu kuuluvad sinna Ukraina, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia õigusasutused. Uurimisrühma töös osalevad ka Eurojust, Europol ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus.
Ukrainas toime pandud raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise toetamiseks võttis nõukogu 2022. aasta mais vastu uued normid, millega muudetakse Eurojust tõendite kogumise, analüüsimise ja jagamise keskuseks. Uue raamistiku alusel saab Eurojust:
- hoida ja säilitada sõjakuritegudega seotud tõendeid, sealhulgas satelliitfotosid, fotosid, videoid, helisalvestisi, DNA-profiile ja sõrmejälgi
- töödelda ja analüüsida neid tõendeid ning jagada neid asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste asutustega
Sellega seoses lõi Eurojust 2023. aasta veebruaris raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi. See spetsiaalselt kohandatud vahend võimaldab Eurojustil toetada liikmesriikide õigusasutusi paralleelsete uurimiste kindlakstegemisel ning nende poolt läbiviidavate raskeimaid rahvusvahelisi kuritegusid käsitlevate uurimiste jaoks potentsiaalselt otsustava tähtsusega tõendite koordineerimisel.
- Eurojust: nõukogu võttis vastu uued õigusnormid, mis võimaldavad ametil säilitada tõendeid sõjakuritegude kohta (pressiteade, 25. mai 2022)
- Eurojust ja sõda Ukrainas (Eurojust)
Europol
Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) alustas 2022. aasta märtsis asjakohaste sõjakuritegude andmete kogumist eri allikatest (õiguskaitseasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja avalikud allikad), et toetada Ukrainas toime pandud hirmutegude uurimist ja nende eest süüdistuste esitamist.
Amet toetas ka rakkerühma loomist 2023. aasta septembris, et avalikest allikatest pärit luureteabe kogumise ja analüüsimise kaudu aidata tuvastada kahtlusaluseid ja teha kindlaks, kas nad on osalenud Ukrainas toime pandud rasketes rahvusvahelistes kuritegudes ja jõhkrates massikuritegudes.
ELi nõuandemissioon Ukrainas
2022. aasta aprillis muutis nõukogu Ukrainas läbiviidava ELi nõuandemissiooni (EUAM Ukraine) volitusi, et see saaks toetada vastutusele võtmiseks tehtavaid jõupingutusi. EUAM Ukraine pakub nüüd Ukraina ametiasutustele strateegilist nõu ja koolitust rahvusvaheliste kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise teemal.
Samuti annab EUAM Ukraine Ukraina ametivõimudele nende jõupingutuste hõlbustamiseks rahalisi vahendeid ja varustust. Missioon koordineerib tegevust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga, samuti liikmesriikidega, kes otseselt toetavad Ukrainas toimepandud rahvusvaheliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist.
Ukraina-vastased agressioonikuriteod
Selleks et toetada Venemaa vastutusele võtmist agressioonikuritegude eest, on EL kiitnud heaks Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu loomise ja kutsunud ellu rahvusvahelise keskuse Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks.
Agressioonikuritegu on kuritegu, mille riigi poliitiline ja sõjaline juhtkond on toime pannud teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu.
Agressioonikuriteod hõlmavad sissetungi, sõjalist okupatsiooni, jõu abil annekteerimist, pommitamist ja sadamate blokaadi. Kuna Venemaa ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriik, ei kuulu tema Ukraina-vastaste agressioonikuritegude menetlemine selle kohtu pädevusse.
Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohus
EL, Euroopa Nõukogu, Ukraina ja rahvusvaheline riikide koalitsioon kiitsid 9. mail 2025 heaks Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu loomise.
15. mail 2026 ühines EL Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu laiendatud osalise kokkuleppega, milles on sätestatud erikohtu jaoks kehtestatud institutsiooniline, finants- ja halduskord. Pärast seda otsust saavad osalevad riigid ja organisatsioonid ratifitseerida konventsiooni, millega luuakse ametlikult erikohus. EL toetab erikohtu loomist rahaliselt 10 miljoni euroga.
Kui see kohus Euroopa Nõukogu raames luuakse, on sellel volitused uurida Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutavaid Venemaa poliitilisi ja sõjalisi juhte, esitada neile selle eest süüdistusi ja mõista nende üle kohut.
- Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohus (Euroopa Nõukogu)
- Euroopa Liit astub otsustavaid samme, et tagada vastutusele võtmine Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest (Euroopa Komisjon)
Rahvusvaheline keskus Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks
Eurojust haldab 2023. aasta juulis loodud rahvusvahelist keskust Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks.
Keskuse eesmärk on toetada ja koordineerida Ukraina sõjaga seotud agressioonikuritegude riiklikke uurimisi ning hõlbustada kohtuasjade ettevalmistamist tulevaste kohtumenetluste jaoks, sealhulgas Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtus.
Tekitatud kahju hüvitamine
EL on võtnud kohustuse tagada, et Ukraina ja Ukraina rahvas saavad Venemaa agressioonisõja põhjustatud kahju eest täielikku hüvitist. Selleks on EL ühinenud Ukraina kahjude registriga ja allkirjastanud konventsiooni, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.
Ukraina kahjude register
Euroopa Nõukogus 2023. aasta mais asutatud Ukraina kahjude registris registreeritakse vastuvõetavad nõuded Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tuleneva kahju, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks. Register avati taotluste esitamiseks 2024. aasta aprillis.
Registriga on ühinenud Euroopa Liit ja 44 riiki.
Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon
16. detsembril 2025 allkirjastas EL koos 35 riigiga konventsiooni, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.
EL ratifitseeris konventsiooni 15. mail 2026 ja sai sellega asutajaliikmeks. Kahjunõuete komisjon luuakse Euroopa Nõukogu raames ja see alustab tööd pärast seda, kui selle ratifitseerimiste arv on jõudnud 25ni ning sellel on piisav rahaline toetus. EL toetab kahjunõuete komisjoni loomist kuni 1 miljoni euroga.
Selle moodustamisel hakkab kahjunõuete rahvusvaheline komisjon vastuvõetavaid nõudeid läbi vaatama, hindama ja nende kohta otsuseid tegema ning määrab kindlaks Venemaa poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega tekitatud kahju, kaotuste või vigastuste hüvitamise summa.
Muud ELi meetmed Ukraina toetamiseks
Ukrainale antava ELi abi kohta lisateabe saamiseks klõpsa allolevatel linkidel.
Lisainfo
Venemaa sõda Ukraina vastu
ELi solidaarsus Ukrainaga
Venemaa sõda Ukraina vastu: ELi sanktsioonid
Viimati läbi vaadatud: 15. mai 2026