ELi solidaarsus Ukrainaga
EL ja selle liikmesriigid on toetanud Ukrainat ja selle rahvast alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest. Ühiselt võetuna on nad suurim Ukrainale rahalise, majandusliku, sõjalise ja humanitaarabi andja.
ELi kogutoetus Ukrainale
EL on koos oma 27 liikmesriigiga suurim Ukrainale rahalise, majandusliku, sõjalise ja humanitaarabi andja.
Nad on alates Venemaa agressioonisõja algusest andnud Ukraina riigile ja rahvale 216,7 miljardi euro ulatuses toetust. Antud abi hõlmab järgmist:
- 110,9 miljardit eurot finants-, majandus- ja humanitaartoetust
- 77 miljardit eurot sõjalist toetust
- 17 miljardit eurot ELis viibivate põgenike toetamiseks
- 8,1 miljardit eurot Ukraina toetuslaenuna
- 3,8 miljardit eurot Venemaa tõkestatud varadest saadud tulu
EL toetab kindlalt Ukrainat ja Ukraina rahvast ning jätkab otsustavalt poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist.
Majandus- ja finantsabi
EL ja selle 27 liikmesriiki on koos andnud Ukrainale rohkem rahalist abi kui keegi teine. EL toetab Ukraina majandust järgmiste vahenditega:
- Ukraina rahastu, millest antakse kuni 50 miljardit eurot laenude ja toetustena
- makromajanduslik finantsabi
- Venemaa tõkestatud varadest saadud tulu
- Ukraina kaubanduse toetamise meetmed, sealhulgas solidaarsuskoridorid
Sellel toetuste, laenude, tagatiste ja eelarvetoetuse kombinatsioonil on olnud väga tähtis roll Ukraina majandusliku stabiilsuse säilitamisel, esmaste vajaduste rahastamisel ning pikaajalise taastumise ja ülesehitamise toetamisel.
ELi rahaline abi Ukrainale
Kaubandusmeetmed
EL lõi koos Ukraina ja Moldovaga 2022. aasta mais ELi-Ukraina solidaarsuskoridorid. Nende oluliste koridoride eesmärk on tagada, et Ukraina saaks eksportida põllumajandustooteid (sealhulgas teravilja, õliseemneid ja nendega seotud tooteid), aga ka importida riigi jaoks vajalikke kaupu.
2022. aasta maist kuni 2025. aasta juunini peatas EL kõik Ukraina ekspordile kohaldatavad tollimaksud ja kvoodid, et toetada riigi majandust. 5. juunil 2025 otsustas EL pikendada raua- ja terasealaste kaitsemeetmete peatatust kolme aasta võrra.
EL ja Ukraina jõudsid 30. juunil 2025 põhimõttelisele kokkuleppele oma põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu muutmises ning muudetud leping jõustus 29. oktoobril 2025.
Ukraina kaubanduse toetamine
Sõjaline toetus
Alates 2022. aasta veebruarist on EL ja selle liikmesriigid märkimisväärselt suurendanud oma sõjalist toetust Ukraina relvajõududele.
Ukrainale ELi poolt antava sõjalise abi eesmärk on suurendada Ukraina relvajõudude võimekust ja vastupidavust ning kaitsta tsiviilelanikkonda Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni eest.
Nõukogu käivitas 2022. aasta novembris Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine). Selle missiooni eesmärk on pakkuda Ukraina relvajõududele individuaalset, kollektiivset ja eriväljaõpet.
2024. aasta juunis allkirjastasid EL ja Ukraina ühised julgeolekualased kohustused. Need kohustused aitavad Ukrainal end kaitsta, seista vastu destabiliseerimiskatsetele ja hoida ära tulevasi agressiooniakte.
ELi sõjaline toetus Ukrainale
Humanitaarabi ja elanikkonnakaitse
EL ja selle 27 liikmesriiki on koos andnud Ukrainale rohkem humanitaarabi kui keegi teine. Rahaliste vahendite toel pakutakse Ukrainas viibivatele ja naaberriikidesse põgenenud inimestele toitu, juurdepääsu veele ja sanitaarrajatistele, tervishoidu, peavarju, haridust ja rahalist abi.
EL koordineerib ka oma kõigi aegade suurimat operatsiooni ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames kõigi 27 ELi liikmesriigi ning Islandi, Moldova, Põhja-Makedoonia, Norra, Serbia ja Türgi osalusel.
Selle raamistiku alusel on EL andnud peaaegu 160 000 tonni mitterahalist abi, evakueerinud kiiret ravi vajavaid patsiente ning tarninud oma rescEU varudest erisuguseid vahendeid, sealhulgas elektrigeneraatoreid, meditsiiniseadmeid ja ajutisi varjualuseid.
Ukrainale suunatud humanitaarabi ja elanikkonnakaitse alane toetus
Põgenike toetamine
Venemaa Ukraina-vastane sõjaline agressioon on kaasa toonud miljonite varjupaika otsivate inimeste sissevoolu Euroopa Liitu ja Moldovasse.
4. märtsil 2022 aktiveeris EL ajutise kaitse direktiivi. Selle eesmärk on leevendada survet, mis avaldub riiklikele varjupaigasüsteemidele, ja võimaldada põgenikel kasutada kogu ELis ühtlustatud õigusi.
Nende õiguste hulka kuuluvad elamisõigus, juurdepääs tööturule ja eluasemele, sotsiaalkindlustus, arstiabi ning laste juurdepääs haridusele ja laste eestkoste.
EL määras kindlaks kuni 17 miljardi euro ulatuses vahendeid, mille liikmesriigid saavad ümber jaotada, et toetada Ukraina põgenikke, kellel on pakilised vajadused seoses eluaseme, hariduse, tervishoiu ja lastehoiuga.
Kuidas EL Ukraina põgenikke aitab?
Venemaa vastutusele võtmine
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest on arvukates usaldusväärsetes aruannetes dokumenteeritud Ukrainas toime pandud raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ja jõhkraid massikuritegusid ning need jätkuvad tänaseni.
Rasked rahvusvahelised kuriteod ja jõhkrad massikuriteod kujutavad endast rahvusvahelise õiguse kõige rängemat rikkumist. Sellisteks kuritegudeks on muu hulgas inimsusvastased kuriteod, sõjakuriteod, genotsiid ja agressioonikuriteod.
EL ja selle liikmesriigid toetavad täielikult Ukrainat, et tagada Ukrainas toime pandud raskete massikuritegude eest vastutavate isikute vastutusele võtmine.
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda: võitlus karistamatuse vastu
Energia ja taristu
EL toetab Ukraina energiajulgeolekut, peamiselt Ukraina energiatoetusfondi ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu, mille abil EL on andnud Ukrainale tuhandeid elektrigeneraatoreid, miljoneid LED-lampe ja muid seadmeid. 2022. aasta märtsis sünkroniseeriti Ukraina elektrivõrk Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
2023. aasta juunis allkirjastasid EL ja Ukraina lepingu, mille kohaselt Ukraina ühineb Euroopa ühendamise rahastu programmiga. Ukraina osaleb ka programmis „Euroopa horisont“ ning Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis.
1. jaanuaril 2026 lisati Ukraina ELi rändlusalasse „rändle nagu kodus“. See tähendab, et ELis viibivad ukrainlased ning Ukrainas viibivad ELi kodanikud saavad nüüdsest helistada, saata sõnumeid ja kasutada mobiilandmesidet ilma lisatasuta.
ELi abi Ukrainale: energiajulgeolek ja taristu
Lisainfo
Viimati läbi vaadatud: 27. juuli 2026