ELi sõjaline toetus Ukrainale

Ukraina sõjaliste ja kaitsevajaduste rahuldamine

ELi poolt Ukrainale antava sõjalise abi eesmärk on tagada, et Ukrainal on olemas sõjalised vahendid, mis võimaldavad tal jätkata oma võõrandamatu enesekaitseõiguse kasutamist ja võidelda Venemaa agressiooni vastu.

Koos ELi liikmesriikide antud sõjalise toetusega on ELi kogutoetus Ukraina relvajõududele hinnanguliselt 88,7 miljardit eurot. See summa hõlmab 6,4 miljardit eurot Euroopa rahutagamisrahastust ja 8,4 miljardit eurot Ukraina toetuslaenuna.

EL täiendab oma liikmesriikide kahepoolseid jõupingutusi sellega, et pakub Ukraina relvajõududele suuremat operatsioonilist tuge ning teeb tööd Euroopa ja Ukraina kaitsetööstuselt ühishangete suurendamiseks.

Ukrainale antud abi (sealhulgas rahaline toetus, humanitaarabi, Venemaa külmutatud varadest saadud tulu ja toetus Ukraina pagulastele) koguväärtus on 220,3 miljardit eurot.

Ühishanked SAFE-rahastamisvahendi raames

Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendi (SAFE) kaudu annab EL finantsabi kuni 150 miljardi euro väärtuses laenudena, et aidata ELi liikmesriikidel suurendada ühishangete kaudu oma kaitseinvesteeringuid.

Kuigi SAFE-rahastamisvahendi laene võivad saada ainult liikmesriigid, saab Ukraina võrdsetel tingimustel koos ELi liikmesriikidega osaleda ühishangetes, mida viiakse läbi SAFE-rahastamisvahendi raames. Lisaks on ka Ukraina ettevõtetel vaikimisi õigus osaleda SAFE-rahastamisvahendi raames korraldatavates hangetes.

SAFE-rahastamisvahendi loomist käsitlev määrus jõustus 28. mail 2025.

Euroopa Komisjonile ELi liikmesriikide poolt 2025. aastal esitatud 19st SAFE-rahastamisvahendi riiklikust kavast 15 hõlmavad projekte Ukrainaga.

Ukraina toetuslaen

23. aprillil 2026 leppis nõukogu kokku anda Ukrainale 90 miljardi euro suurune laen, et toetada aastatel 2026–2027 Ukraina kõige pakilisemaid eelarve- ja kaitsevajadusi.

Laenu rahastatakse kapitaliturgudelt võetud ELi laenudega, mis tagatakse ELi eelarvega. Laen tuleb tagasi maksta reparatsioonidest, mille Venemaa peab Ukrainale maksma.

Orienteeruvalt 60 miljardit eurot kasutatakse selleks, et toetada Ukraina võimet investeerida kaitsetööstusse, sealhulgas teha kaitseotstarbelise varustuse hankeid. Seni on EL Ukrainale droonide hankimise rahastamiseks välja maksnud 8,4 miljardit eurot.

See rahastus annab Ukrainale olulise ja õigeaegse juurdepääsu nii Ukraina kui ka ELi kaitsetööstuse kaitseotstarbelistele toodetele.

Nõukogu jõudis otsusele anda Ukrainale 90 miljardi euro suurune toetuslaen (pressiteade, 23. aprill 2026)

Pikk metallvarras, mis on paigaldatud suurele tööstuslikule platvormile.

Mis on Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahend (SAFE)?

Euroopa rahutagamisrahastu

Aastatel 2022–2025 eraldas EL Euroopa rahutagamisrahastust Ukraina pakiliste sõjaliste ja kaitsevajaduste rahuldamiseks 6,4 miljardit eurot.

EL rahastab Euroopa rahutagamisrahastu raames surmava ja mittesurmava sõjavarustuse ja -tarvete, näiteks isikukaitsevahendite, esmaabikomplektide, kütuse, laskemoona ja rakettide tarnimist.

Euroopa rahutagamisrahastust kaetakse ka Ukrainas läbiviidava ELi sõjalise abi missiooni (EUMAM Ukraine) ühised kulud ja kahe seonduva abimeetme kulud, et anda väljaõppeks vajalikku varustust.

Samuti on Euroopa rahutagamisrahastust suunatud Ukrainale sõjalise toetuse andmiseks edukalt 3,4 miljardi euro jagu tulusid, mis on saadud tõkestatud Venemaa varadest.

Norra on Euroopa rahutagamisrahastu raames tehtavaid ELi jõupingutusi toetanud 250 miljoni Norra krooniga (ligikaudu 22 miljonit eurot).

Ukraina toetusvahend

8. detsembril 2025 võttis nõukogu vastu Euroopa kaitsetööstuse programmi, millega muu hulgas toetatakse Ukraina kaitsetööstust sihtotstarbelise rahastamisvahendi (Ukraina toetusvahend) kaudu. Selle uue vahendiga:

stimuleeritakse Ukrainaga ühiselt tehtavaid hankeid
rahastatakse Ukraina ettevõtete kaitsetööstusalase tootmisvõimsuse suurendamist

Ukraina toetusvahendile eraldatakse 300 miljoni euro suurune rahastamispakett.

Euroopa Kaitsefond

18. detsembril 2025 võttis nõukogu vastu uued normid, mis muu hulgas võimaldavad kaasata Ukraina Euroopa Kaitsefondi ning loovad seeläbi Ukraina üksustele uusi võimalusi osaleda tulevikus ELi koostööpõhises kaitsealases teadus- ja arendustegevuses.

Nõukogu võttis vastu meetmed, et stimuleerida ja lihtsustada ELis kaitseinvesteeringuid (pressiteade, 18. detsember 2025)

Euroopa kaitsetööstuse programm

Ukraina sõdurite väljaõpe

15. novembril 2022 käivitas EL Ukrainas läbiviidava ELi sõjalise abi missiooni (EUMAM Ukraine), mis pidi esialgu kestma kaks aastat. 8. novembril 2024 otsustas nõukogu pikendada missiooni veel kahe aasta võrra kuni 15. novembrini 2026.

Missiooni eesmärk on aidata suurendada Ukraina relvajõudude sõjalist võimet operatsioone läbi viia, et Ukraina saaks:

kaitsta oma territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides
teostada oma suveräänsust
kaitsta tsiviilelanikke

EUMAM Ukraine teeb tihedat koostööd sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega.

Missiooni tegevus toimub ELi pinnal. Seni on 24 ELi liikmesriiki pakkunud koolitusmooduleid ja personali ning alates missiooni käivitamisest on selle raames antud väljaõpet enam kui 95 000 Ukraina sõdurile.

Väljaõpet toetab varustuse andmine Ukraina relvajõududele, mida rahastatakse Euroopa rahutagamisrahastust.

Seni on EUMAM Ukraine saanud Euroopa rahutagamisrahastu raames rahalist toetust kogusummas 610 miljonit eurot – 435 miljonit eurot väljaõppekulude katmiseks (ühised kulud) ning 175 miljonit eurot väljaõppevarustuse tarnimiseks.

Norra on toetanud missiooni 150 miljoni Norra krooniga (ligikaudu 14 miljonit eurot).

Laskemoon ja raketid

2023. aasta märtsis leppis nõukogu kokku kolmeosalises kavas, mille eesmärk on kiirendada Ukrainale laskemoona ja rakettide tarnimist ning nende ühishankeid. Kahte esimest osa (mõlemad 1 miljard eurot) rahastatakse Euroopa rahutagamisrahastust.

Esimene osa, mis võeti vastu 13. aprillil 2023, võimaldab ELil hüvitada liikmesriikidele laskemoona, mille nad on annetanud olemasolevatest varudest või olemasolevate tellimuste prioriteetide muutmise kaudu Ukrainale.

Teine osa, mis võeti vastu 5. mail 2023, toetab laskemoona ja rakettide ühishankeid ELis või Norras asutatud ettevõtjatelt.

Kolmas osa, mis võeti vastu 20. juulil 2023, on laskemoona tootmist toetav määrus. Kõnealuse määruse kohaselt võetakse ELi eelarvest kasutusele 500 miljonit eurot, et toetada maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide tootmisvõimsuse suurendamist.

ELi ja Ukraina ühised julgeolekualased kohustused

27. juunil 2024 allkirjastasid EL ja Ukraina ühised julgeolekualased kohustused.

Nimetatud ELi julgeolekualased kohustused täiendavad olemasolevat toetust ning hõlmavad prognoositavat, pikaajalist ja pidevat toetust Ukraina julgeolekule ja kaitsele, muu hulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide kaudu, samuti laiemaid julgeolekualaseid kohustusi. Need kohustused aitavad Ukrainal ennast kaitsta, väljendada vastuseisu destabiliseerimispüüdlustele ja vältida tulevasi agressiooniakte.

Ukraina on võtnud kohustuse jätkata reformide elluviimist, sealhulgas neid, mis vastavad tema püüdlustele ühineda Euroopa Liiduga. Ta jätkab ühtlasi läbipaistvus- ja vastutusmeetmete tugevdamist ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku toetamist.