Ukraina rahastu
Ukraina rahastu on ELi vahend, millest antakse Ukrainale kuni 50 miljardi euro ulatuses laene ja sihttoetusi, et aidata kaasa riigi taastumisele, ülesehitamisele ja moderniseerimisele.
Mida Ukraina rahastu endast kujutab?
EL on kindlalt pühendunud Ukraina taastamise, taastumise ja ülesehitamise toetamisele. EL kavatseb anda kestvat toetust, eelkõige Ukraina ELiga ühinemise teekonnal. Selleks on EL loonud uue mehhanismi, mis koondab liidu poolt Ukrainale antava kahepoolselt kokkulepitud toetuse ühte rahastamisvahendisse, tagades seejuures rahastamise koordineerituse ja tõhususe.
Ukraina rahastust antakse Ukrainale ajavahemikul 2024–2027 prognoositavat rahalist toetust.
Rahastu eesmärk on toetada:
- makrotasandi finantsstabiilsust, taastumist ja moderniseerimist
- reforme
- katkematuid avalikke teenuseid
- kodanikuühiskonda
- investeeringute kaasamist erasektoris
Rahastu on loodud nii, et see toimiks sidusa ja paindliku rahastamisvahendina, mis on kohandatud nendele tavapäratutele raskustele, mis on vaja ületada sõjas oleva riigi toetamisel. Rahastu eesmärk on tagada rahaliste vahendite prognoositavus, läbipaistvus ja nendega seotud aruandekohustus. See tugineb kolmele sambale.
I sammas: rahaline toetus Ukrainale
ELi toetus Ukraina kavale (mille Ukraina valitsus koostas koos Euroopa Komisjoniga) sihttoetuste ja laenudena.
II sammas: Ukraina investeerimisraamistik
Avaliku ja erasektori investeeringute ligimeelitamine ja kaasamine Ukraina taastumisse ja ülesehitamisse (eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite või segarahastamistoimingute vormis).
III sammas: Ukraina abistamise programmid
Tehniline abi Ukraina valitsusele (ELi õigusaktide ja struktuurireformide valdkonnas) ning kodanikuühiskonna toetamine.
Teisi abiandjaid, näiteks kolmandaid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone, julgustatakse samuti rahastusse panustama.
6. veebruaril 2024 jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament Ukraina rahastu loomise ettepaneku suhtes esialgsele kokkuleppele.
28. veebruaril 2024 andis nõukogu ELi pikaajalise eelarve muutmisele, sealhulgas rahastu loomisele lõpliku heakskiidu. Asjaomane otsus jõustus 1. märtsil 2024.
Millised on toetuse andmise tingimused?
Ukraina valitsus esitas 2024. aasta märtsis nn Ukraina kava. See kava oli rahastamise eeltingimus ja selles määratakse kindlaks:
- Ukraina nägemus riigi taastumisest, ülesehitamisest ja moderniseerimisest
- kavandatavad reformid, mis on osaks ELiga ühinemise protsessist
Kavas pannakse rõhku struktuurireformidele ja investeeringutele sektorites, kus on kõige suurem kasvupotentsiaal. Selles käsitletakse avaliku halduse parandamist, toetades eelkõige head valitsemistava, õigusriigi põhimõtte järgimist ning korruptsiooni- ja pettustevastast võitlust.
Nõukogu andis 14. mail 2024 Ukraina kavale positiivse hinnangu, märkides eelkõige, et tänu sellele kavale täidab Ukraina eeltingimused Ukraina rahastust toetuse saamiseks.
EL teeb Ukrainale maksed, kui viiakse ellu kokkulepitud reformid ja investeeringud vastavalt kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele vahe-eesmärkidele, mis on määratud kindlaks vastavates nõukogu otsustes.
Peale selle on toetus Ukraina kava alusel kättesaadav tingimusel, et Ukraina jätkab tulemuslike demokraatlike mehhanismide rakendamist ja austamist.
Kui suur on rahastu kogueelarve?
Rahastu kogueelarve kõigi toetuseliikide lõikes ajavahemikul 2024–2027 on 50 miljardit eurot. ELi juhid leppisid selles summas kokku ELi praeguse pikaajalise eelarve (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027) läbivaatamise raames 1. veebruaril 2024.
Rahastu juurde kuulub tugev auditi- ja kontrolliraamistik. Vahendite kasutamist kontrollib spetsiaalne sõltumatu audiitornõukogu.
Kogueelarvele vastavad 50 miljardit eurot makstakse välja nii laenudena (33 miljardit eurot) kui ka sihttoetustena (17 miljardit eurot).
Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise raames tehti ettepanek luua uus sihttoetusi hõlmav erivahend: Ukraina reserv. Laenud tagatakse omavahendite manööverdamisruumi kaudu, mis sarnaneb praegu rahastamisvahendist „Makromajanduslik finantsabi+“ (MFA+) antava rahastusega.
Manööverdamisruum on vahe maksimaalse summa, mille ulatuses võib komisjon konkreetsel aastal liikmesriikidelt vahendeid taotleda, ja rahaliste vahendite vahel, mida komisjonil on tegelikult vaja eelarves ette nähtud kulude katmiseks.
Millist toetust on EL seni andnud?
Nõukogu on 26. juuni 2026. aasta seisuga heaks kiitnud Ukraina rahastust seitsme korrapärase väljamakse tegemise kogusummas 42 miljardit eurot.
Milleks on vaja uut rahastamisvahendit?
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on tekitanud Ukrainale sadade miljardite eurode ulatuses kahju.
Ülesehituskulud on järgmisel kümnendil hinnanguliselt 486 miljardit dollarit, mistõttu on kaotatud pääs finantsturgudele ja avaliku sektori tulud on märkimisväärselt vähenenud, samal ajal kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorrale reageerimiseks ja riigiteenuste järjepidevuse säilitamiseks on märkimisväärselt suurenenud.
Kõnealuse rahastu näol saab EL ühtse ja õigusliku rahastamisvahendi, mis tagab Ukraina olukorra suhtes järjepideva ja läbipaistva lähenemisviisi rakendamise ning sellele sidusa ja integreeritud poliitilise reageerimise. Selle rahastuga asendatakse toetus, mida praegu antakse programmi „Makromajanduslik finantsabi+“ ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi (NDICI) kaudu.
Samal ajal võimaldab see rahastu siduda Ukraina taaste-, ülesehitus- ja moderniseerimispüüdlused riigi teekonnaga ELiga ühinemise suunas. Rahalised vahendid makstakse välja pärast Ukraina kava koostamist ning valdkondlike ja struktuurireformide ja investeeringute elluviimist.
See rahastu pakub ka selget keskpikka perspektiivi koos prognoositava rahastamisega ajavahemikuks 2024–2027. Prognoositavus on oluline nii Ukraina kui ka rahvusvaheliste partnerite ja teiste abiandjate jaoks.
Lisateave
ELi solidaarsus Ukrainaga
Venemaa sõda Ukraina vastu
ELi sõjaline toetus Ukrainale
Viimati läbi vaadatud: 26. juuni 2026