Euroala tippkohtumine, 23.3.2018, 23. märts 2018

Peamised tulemused

Majandus- ja rahaliidu süvendamine

19 euroala riigi juhid arutasid majandus- ja rahaliidu pikaajaliste reformide teemal, muu hulgas selliseid ettepanekuid nagu euroala eelarvesuutlikkuse loomine.

„Alates euro kasutuselevõtust ei ole kordagi olnud nii soodsat majanduslikku olukorda. Seetõttu on parim aeg vaadata strateegilise pilguga üle meie pikaajalised eesmärgid. See oligi meie tänase euroala tippkohtumise keskmes,“ ütles eesistuja Tusk pärast kohtumist.

Juhid kinnitasid üle kõige pakilisemad poliitilised prioriteedid:

• pangandusliidu tugevdamine
• Euroopa stabiilsusmehhanismi reform

Nad ütlesid, et jätkavad nende teemade arutamist järgmisel euroala tippkohtumisel juunis, et siis eeldatavasti võtta vastu esimesed otsused.

Euroala tippkohtumisel peetavate arutelude aluseks oli märkus, mille eesistuja Donald Tusk juhtidele enne kohtumist saatis. Märkuses rõhutati fiskaalvõimekuse ning aruka ja vastutustundliku poliitikakujundamise vahelist seost.

• Juhtide tegevuskava majandus- ja rahaliitu käsitlev osa

Mõttevahetuse lõpus kirjalikke järeldusi vastu ei võetud.

Arutelu all olevad reformid

Juhid visandasid reformide ulatuse ja ajakava 2017. aasta detsembris.

Järgmise kuue kuu vältel peaksid rahandusministrid keskenduma oma töös nendele valdkondadele, kus on kõige rohkem ühtseid seisukohti. Sammsammuline edasiliikumine selliste teemadega nagu pangandusliit ja Euroopa stabiilsusmehhanismi muutumine Euroopa Valuutafondiks peaks suurendama oluliselt majandus- ja rahaliidu vastupanuvõimet. Eesistuja Donald Tusk 2017. aasta detsembris toimunud euroala tippkohtumisel

Mis on euroala tippkohtumine?

Euroala tippkohtumisel antakse poliitilisi suuniseid, et tagada majandus- ja rahaliidu sujuv toimimine. See aitab koordineerida euroala liikmesriikide vahel kõiki asjakohaseid poliitikavaldkondi.

Euroala tippkohtumise eesistuja on Donald Tusk, kes juhib neid kohtumisi.

Euroala tippkohtumine