Euroala tippkohtumine, 15.12.2017, 15. detsember 2017

Euroala tippkohtumisel arutati majandus- ja rahaliidu ning pangandusliidu tulevikku.

„Paranenud majandusolukord võimaldab arutada eelseisvaid väljakutseid ja viise tulevaste kriisidega toimetulekuks. Soovin, et me peaksime avameelse arutelu majandus- ja rahaliidu ning pangandusliidu teemal.“ Donald Tusk Euroopa Ülemkogu liikmetele saadetud kutses

ELi juhid vahetasid mõtteid selle üle, kuidas tagada, et ELil oleksid asjakohased vahendid võimalikele majandusšokkidele reageerimiseks.

Mõttevahetuses tugineti eesistuja Tuski poolt enne tippkohtumist laiali saadetud märkusele, mis on osa juhtide tegevuskavast. Märkuses esitati mitmeid ideid, mille osas valitseb laialdane üksmeel:

• võtta kasutusele ühtse kriisilahendusfondi ühine kaitsemeede, võimalik et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) krediidiliini vormis
• arendada edasi ESMi, võimalik nii, et sellest saaks nn Euroopa Valuutafond
• arendada edasi ECOFINi 2016. aasta juuni tegevuskava pangandusliidu väljakujundamise kohta, sealhulgas luua järk-järgult Euroopa hoiuste tagamise skeem

• Juhtide tegevuskava majandus- ja rahaliitu käsitlev märkus

Euroala tippkohtumine peeti kaasavas formaadis 27 liikmesriigi vahel. Fiskaalkokkuleppes on nähtud ette, et kõik selle ratifitseerinud riigid (praegu 25) peaksid vajaduse korral ja eriti euroala ülesehitust käsitlevate arutelude korral euroala tippkohtumistest osa võtma.

Arutelude tähtsuse tõttu otsustas eesistuja Donald Tusk kutsuda tippkohtumisele ka Horvaatia ja Tšehhi Vabariigi, kaks riiki, kes ei ole fiskaalkokkulepet veel ratifitseerinud.

Eesistuja Tusk teatas, et ta kutsub selle arutelu jätkamiseks kokku järgmise euroala tippkohtumise, mis toimub 2018. aasta märtsis.

• Eesistuja Donald Tuski kiri ELi juhtidele enne nende mitteametlikku õhtusööki Tallinnas
• Juhtide tegevuskava (taustteave)
• Pangandusliit (taustteave)
• Remarks by President Donald Tusk following the European Council meetings on 14 and 15 December 2017