Uus Euroopa arengukonsensus – EL ja liikmesriigid allkirjastavad vaesuse kaotamist käsitleva ühisstrateegia

Euroopa Liit ja liikmesriigid allkirjastasid täna strateegilise tegevuskava, milles kirjeldatakse Euroopa arengupoliitika tulevikku. Kõnealune „Uus Euroopa arengukonsensus“ kujutab endast uut kollektiivset visiooni ja tegevuskava, kuidas kaotada vaesust ja saavutada kestlik areng.

Ühisavalduse vormis koostatud strateegia allkirjastasid täna iga-aastaste, kaks päeva kestvate Euroopa arengupäevade raames Malta peaminister Joseph Muscat nõukogu ja liikmesriikide nimel, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kõrge esindaja / komisjoni asepresident Federica Mogherini ja Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani.

Uus Euroopa arengukonsensus kujutab endast Euroopa arengukoostööd käsitlevat laiaulatuslikku ühisraamistikku. Esimest korda kohaldatakse seda tervikuna kõigi Euroopa Liidu institutsioonide ja kõigi liikmesriikide suhtes, kes kohustuvad tegema tihedamat koostööd.

Uue konsensuse raames kinnitatakse tugevalt, et vaesuse kaotamine on jätkuvalt Euroopa arengupoliitika põhiline eesmärk. Uue konsensusega integreeritakse strateegiasse täielikult kestliku arengu majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane dimensioon. Sellega viiakse Euroopa arengukoostöö meetmed kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mis on ka ELi üldise strateegia läbivaks mõõtmeks.

Euroopa juhid võtsid kohustusi kolmes valdkonnas.

1. Nad tunnistavad, et selliste meetmete erinevate komponentide vahel eksisteerivad tugevad omavahelised seosed. Sellisteks komponentideks on areng, rahu, julgeolek, humanitaarabi, ränne, keskkond ja kliima ning sellised valdkondadevahelised elemendid nagu: noorsooküsimused, sooline võrdõiguslikkus, liikuvus ja ränne, säästev energia ja kliimamuutused, investeeringud ja kaubandus, hea valitsemistava, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused, uudne koostöö rohkem arenenud maadega ning riiklike vahendite kasutuselevõtt ja kasutamine.
2. Uue konsensuse raames lähenetakse rakendamisvahenditele terviklikult, ühendades traditsioonilist arenguabi teiste allikatega. Lisaks kohaldatakse kindlaid tegevuspõhimõtteid ja tõhustatud lähenemisviisi poliitika sidususe suhtes, tuletades meelde, et ELi arengukoostööd tuleb alati vaadelda ELi partnerriikide enda jõupingutuste kontekstis. Konsensus on aluseks, millelt EL ja liikmesriigid saavad kasutada arengu rahastamiseks innovaatilisemaid võimalusi, kaasates erasektori investeeringuid ja võttes arengumeetmeteks kasutusele täiendavaid siseriiklikke allikaid.
3. EL ja liikmesriigid loovad paremini kohandatud partnerlusi senisest suuremal hulgal sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajate ja partnerriikidega olenemata nende arenguetapist. Osalejad parandavad rakendamist kohapeal, tehes selleks tihedamat koostööd ning võttes arvesse oma vastavaid suhtelisi eeliseid.

Taustteave

Euroopa on arengu valdkonnas maailmas juhtival kohal, olles maailma suurim ametliku arenguabi andja. Uue Euroopa arengukonsensuse saavutamises osalesid avatud ja läbipaistval viisil ühiselt kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja kõik ELi liikmesriigid, samuti konsulteeriti teiste partneritega. Tegemist on ELi vastusega tänapäeva üleilmsetele suundumustele ja probleemidele, mille raames viiakse ELi välistegevus kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030.

Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 võeti rahvusvahelise kogukonna poolt vastu 2015. aasta septembris ning selle keskmes on 17 kestliku arengu eesmärki ja nendega seotud sihtmärki, mis ulatuvad aastani 2030. 2015. aastal toimusid Addis Abebas ja Pariisis rahvusvahelised tippkohtumised ja konverentsid ning rahvusvahelisel kogukonnal on uus kaugeleulatuv raamistik kõigi riikide koostööks ühiste probleemidega tegelemisel. Esimest korda on kestliku arengu eesmärgid üldiselt kohaldatavad kõigi riikide suhtes ning EL on andnud lubaduse olla nende rakendamisel esirinnas.

22. novembril 2016 tutvustas Euroopa Komisjon oma mõtteid strateegilise lähenemisviisi kohta, mille abil saavutada Euroopas ning kogu maailmas kestlik areng. Sealhulgas esitati komisjoni ettepanek uue konsensuse kohta. Seejärel on Euroopa Parlament, nõukogu Malta eesistumisel ja komisjon osalenud mitmetes ulatuslikes institutsioonidevahelistes aruteludes, eesmärgiga leppida kokku uus arengupoliitikat käsitlev ühtne visioon, mis vastab kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 ning muudest üleilmsetest probleemidest tulenevatele vajadustele.

Euroopa on kestliku arengu valdkonnas ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärkide saavutamisel esirinnas, kasutades selleks välistegevust ja muid meetmeid.

Lisateave

Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajani, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Joseph Muscati, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federika Mogherini ühisavaldus.

• Joint statement on the adoption of the new European Consensus on Development
• Euroopa arengukonsensus