Kliimamuutustega seotud rahastamine: ELi ja liikmesriikide panus suurenes 2018. aastal 21,7 miljardi euroni

ELi ja selle liikmesriikide toetus, mis aitab arengumaadel vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja tulla toime kliimamuutuste mõjuga, on alates 2013. aastast enam kui kahekordistunud.

Rahandusministrid kinnitasid toetuse kogusumma täna vastu võetud järeldustes enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. konverentsi, mis toimub 2.–13. detsembril 2019 Madridis.

EL ja selle liikmesriigid on endiselt suurimad kliimamuutustega seotud rahastajad avalikus sektoris. 2018. aastal ulatus nende kogupanus 21.7 miljardi euroni, mis ületab 2017. aastal panustatud 20,4 miljardit eurot. Toetused suunati edukalt arengumaades elluviidavatesse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise alastesse algatustesse.

Seda panust käsitatakse olulise sammuna 2015. aasta detsembris Pariisis saavutatud õiguslikult siduva kliimakokkuleppe rakendamise suunas.

Kõige viimane panus näitab ELi kindlameelsust suurendada oma rahvusvahelist kliimamuutuste rahastamise alast panust, et saavutada 2020. aastaks tööstusriikidele seatud eesmärk 100 miljardit USA dollarit aastas ja jätkata seda kuni 2025. aastani. 2025. aastaks seavad osalised uue ühise rahastuseesmärgi. Sellega seoses märgitakse järeldustes, et EL on võtnud kohustuse osaleda nendes aruteludes alates 2020. aasta novembrist.

Järeldustes rõhutatakse ka Pariisi kokkuleppe kiire ja ambitsioonika rakendamise tähtsust. Nendes kutsutakse üles tegema kiireid ja kaugeleulatuvaid edusamme selleks, et rahastamisvood toetaksid vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist arengut. Sellega seoses tuuakse esile hiljutised edusammud ELi tasandi kestliku rahastamise valdkonna seadusandlikes reformides (taksonoomia, võrdlusalused, avalikustatav teave).

• Nõukogu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta