Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 8.11.2019, 8. november 2019

Peamised tulemused

Kliimamuutustega seotud rahastamine

Nõukogu võttis vastu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. konverentsi, mis toimub 2.–13. detsembril 2019 Madridis.

EL tõendab veel kord oma kindlat pühendumist lahendada kliimamuutuste põhjustatavaid probleeme. Alates 2013. aastast oleme enam kui kahekordistanud oma rahalist toetust, et aidata arengumaadel vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja tulla toime kliimamuutuste mõjuga. Soome rahandusminister Mika Lintilä

EL ja selle liikmesriigid on endiselt suurimad kliimamuutustega seotud rahastajad avalikus sektoris. 2018. aastal ulatus nende kogupanus 21,7 miljardi euroni, mis ületab 2017. aastal panustatud 20,4 miljardit eurot.

• Kliimamuutustega seotud rahastamine: ELi ja liikmesriikide toetus suurenes 2018. aastal 21,7 miljardi euroni (pressiteade, 8. november 2019)

Maksustamine

Digitaalmajanduse maksustamine

Ministrid tegid kokkuvõtte Soome eesistumise ajal tehtud töö edenemisest seoses OECDs käimasolevate aruteludega, mis käsitlevad majanduse digitaliseerimisest tulenevaid maksuprobleeme, ning vahetasid arvamusi kõnealuses küsimuses järgnevatel kuudel tehtava edasise tegevuse kohta.

Aruteludest ilmnes toetus eesistujariigi soovitatud edasistele sammudele ning need on ka aluseks nõukogu ettevalmistavates organites jätkuvale tööle. Ministrid rõhutasid ka vajadust tagada, et rahvusvahelisel tasandil saavutatavad erinevad lahendused on kooskõlas ELi õigusega ning et nende mõju analüüsitakse põhjalikult.

OECD käimasolev arendamistöö töö on jagatud kaheks sambaks:

• 1. samba raames analüüsitakse norme, mis käsitlevad digitaliseeritud ettevõtete kasumi jaotamist, määrates kindlaks uued normid selle kohta, kus tuleks makse maksta ning millist osa kasumist tuleks konkreetses jurisdiktsioonis maksustada.
• 2. samba raames analüüsitakse süsteemi struktuuri, tagamaks et rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted maksavad maksu vähemalt miinimumtasemel, mille eesmärgiks on kaitsta riikide maksubaasi maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise eest.

OECDs tehtav töö on viimastel kuudel muutunud intensiivsemaks ja OECD eesmärgiks on saavutada reformide üldise struktuuri osas poliitiline kokkulepe 2020. aasta jaanuariks ja võtta lõpparuanne vastu 2020. aasta lõpuks.

• Eesistujariigi märkus digitaalmajanduse maksustamise hetkeolukorra kohta (28. oktoober 2019)
• Digitaalmajanduse maksustamine (taustteave)

Käibemaksualased normid

Nõukogu jõudis täna kokkuleppele kehtivate käibemaksualaste normide kahe reformi osas.

Esimene reform hõlmab maksupettuste avastamist piiriülese e-kaubanduse tehingute puhul. Uued normid võimaldavad liikmesriikidel ühtlustatud viisil koguda andmeid, mille makseteenuse pakkujad (näiteks pangad) on elektrooniliselt kättesaadavaks teinud. Peale selle luuakse uus keskne elektrooniline süsteem, kus säilitatakse makseteavet ja kus liikmesriikide pettusevastase võitlusega tegelevad ametiisikud saavad seda edasi töödelda.

• E-kaubandus: nõukogu jõudis esialgsele kokkuleppele uutes käibemaksualaste makseandmete vahetamise normides (pressiteade, 8. november 2019)

Teine reform hõlmab käibemaksualaseid norme, mida kohaldatakse väikeettevõtete suhtes. Uute normidega vähendatakse väikeettevõtete halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid ning aidatakse luua maksukeskkond, mis aitab väikeettevõtjatel kasvada ja piiriüleselt kaubelda.

• Käibemaks: nõukogu jõudis esialgsele kokkuleppele väikeettevõtja suhtes kohaldatavates lihtsustatud eeskirjades (pressiteade, 8. november 2019)

Aktsiisimaksud

Nõukogu jõudis esialgsele kokkuleppele meetmetes, millega parandatakse ettevõtluskeskkonda seoses aktsiisiga maksustavate kaupadega, parandades veelgi tingimusi ausa konkurentsi tagamiseks ja vähendades ettevõtete halduskoormust.

Nõukogu leppis kokku järgmistes ettepanekutes:

• direktiiv, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord
• määrus, mis käsitleb halduskoostööd elektrooniliste registrite sisu osas

Aktsiisi näol on tegemist kaudsete maksudega, millega maksustatakse konkreetsete toodete, nagu tubaka ja energia müüki või kasutamist. Nendest maksudest saadav tulu läheb otse sellele riigile, kus need tasuti. Alates 1992. aastast on ELi riikidel ühised õigusnormid, et tagada samade toodete suhtes aktsiisi ühetaoline kohaldamine kogu ELis

• Aktsiis: nõukogu leppis kokku aktsiisikaupade ajakohastatud raamistikus (pressiteade, 8. november 2019)

Lisaks leppis nõukogu aruteluta kokku üldises lähenemisviisis, mis käsitleb käibemaksu- ja aktsiisivabastust seoses ELi raamistikus elluviidava kaitsetegevusega.

• Nõukogu üldise lähenemisviisi tekst, mis käsitleb aktsiisimaksu kaitsevaldkonnas (24. oktoober 2019)

Lisaks arutasid ministrid alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri reformi. Kuigi läbirääkimistel tehti märkimisväärseid edusamme, ei saavutanud ministrid kõnealuse teksti osas kokkulepet. Nõukogu jätkab tööd tehnilisel tasandil, et leida detsembris kõigile liikmesriikidele vastuvõetav kompromiss.

• Aktsiis: nõukogu leppis kokku aktsiisikaupade ajakohastatud raamistikus (pressiteade, 8. november 2019)

EKP juhatuse uue liikme ametisse nimetamine

Nõukogu esitas Euroopa Ülemkogule soovituse nimetada Bonni Ülikooli professor ja Saksamaa majandusekspertide nõukogu liige Isabel Schnabel kandidaadiks Euroopa Keskpanga juhatuse liikme Sabine Lautenschlägeri asendamiseks.

Euroopa Ülemkogu teeb eeldatavasti ametliku otsuse ametisse nimetamise kohta enne aasta lõppu, pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja EKP nõukoguga.

• EKP juhatus: eurorühm toetab Isabel Schnabeli kandidatuuri (eurorühma pressiteade, 7. november 2019)
• EKP juhatuse ametisse nimetamine – nõukogu infograafik

Stabiilsed mündid (stablecoins)

Eesistujariik teavitas ministreid nõukogu ja komisjoni ühisavalduse kavandist, mis käsitleb stabiilseid münte ning mis kiidetakse heaks detsembris toimuval nõukogu (ECOFIN) istungil.

• Nõukogu ja komisjoni ühisavalduse kavand stabiilsete müntide kohta (6. november 2019)

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN

Haridusministritega peetav ühine arutelu hariduse ja koolituse küsimustes

Rahandus- ja haridusministrid tuginesid eesistujariigi koostatud aruteludokumendile ning pidasid avaliku mõttevahetuse järgmisel teemal: „Euroopa tugev majanduslik alus: tulemuslikkuse, tõhususe ja kvaliteedi poole püüdlemine hariduses ja koolituses“. See oli rahandus- ja haridusministrite jaoks esimene võimalus vahetada arvamusi küsimuses, kui oluline on inimkapital Euroopa heaolu vundamendina. Arutelu tõstis esile Euroopa Ülemkogu ambitsiooni suurendada investeeringuid inimeste oskustesse ja haridusse.

• Eesistujariigi aruteludokument „Euroopa tugev majanduslik alus“ (25. oktoober 2019)

Lisainfo saamiseks vt. haridusküsimuste nõukogu istungit käsitlevat lehekülge.

• Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu (haridusküsimused), 8. november 2019

Lisaks võtsid ministrid vastu nõukogu järeldused ELi statistika kohta, kuulasid ära Euroopa Eelarvenõukogu ettekande selle 2019. aasta aruande kohta ning neid teavitati hiljutistest rahvusvahelistest kohtumistest (G20 rahandusküsimuste kohtumine 17.-18. oktoobril ja IMFi iga-aastased kohtumised 14.–20. oktoobril Washingtonis).