Stabiilsuse ja kasvu pakt: nõukogu võttis vastu soovitused riikidele, kelle suhtes käib ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus

Nõukogu võttis täna vastu soovitused seitsmele riigile nende ülemäärase eelarvepuudujäägi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kõrvaldamiseks. Need riigid on Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Poola, Slovakkia ja Rumeenia.

Nõukogu soovitused sisaldavad iga riigi puhul arvudes väljendatud korrigeerivat eelarvekava ja tähtaega. Need on kooskõlas liikmesriigi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades väljendatud eesmärkidega, mis on esitatud seoses ELi uue majandusjuhtimise raamistiku rakendamisega.

Belgia

Nõukogu soovitas Belgial kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2027. aastaks. Belgia peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2025. aastal 2,4%, 2026. aastal 1,9% ja 2027. aastal 2,0%. Kuna Belgia ei ole veel esitanud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, põhineb korrigeeriv kava võrdlustrajektooril, mille komisjon edastas Belgiale 2024. aasta juunis ja mida on värskemate andmete põhjal ajakohastatud.

Prantsusmaa

Nõukogu soovitas Prantsusmaal kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2029. aastaks. Prantsusmaa peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2025. aastal 0,8%, 2026., 2027. ja 2028. aastal 1,2% ning 2029. aastal 1,1%.

Itaalia

Nõukogu soovitas Itaalial kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2026. aastaks. Itaalia peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2025. aastal 1,3% ja 2026. aastal 1,6%.

Malta

Nõukogu soovitas Maltal kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2027. aastaks. Malta peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2025. aastal 6,0% ning 2026. ja 2027. aastal 5,8%.

Poola

Nõukogu soovitas Poolal kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2028. aastaks. Poola peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2025. aastal 6,3%, 2026. aastal 4,4%, 2027. aastal 4,0% ja 2028. aastal 3,5%.

Rumeenia

Nõukogu soovitas Rumeenial kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2030. aastaks. Rumeenia peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2025. aastal 5,1%, 2026. aastal 4,9%, 2027. aastal 4,7%, 2028. aastal 4,3%, 2029. aastal 4,2% ja 2030. aastal 3,9%.

Slovakkia

Nõukogu soovitas Slovakkial kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2027. aastaks. Slovakkia peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2025. aastal 3,8%, 2026. aastal 0,9% ja 2027. aastal 1,6%.

Taustteave

Liikmesriigid peavad järgima eelarvedistsipliini, lähtudes ELi aluslepingutes sätestatud kriteeriumidest ja kontrollväärtustest: nende eelarvepuudujääk ei tohiks ületada 3% nende sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja nende võlg ei tohiks ületada 60% SKPst. Kõik liikmesriigid peavad neid aluslepingu kontrollväärtusi järgima.

Kui liikmesriigis tekib ülemäärane eelarvepuudujääk, rakendatakse selle kõrvaldamise ajendina ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, pannes liikmesriigi tugevdatud kontrolli alla ja andes talle eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks tõhusate meetmete võtmise soovitusi. Lõppkokkuvõttes on selle eesmärk tugevdada liikmesriikide võla jätkusuutlikkust.

Uue majandusjuhtimise raamistiku kohaselt esitab nõukogu pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamist asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kindlaksmääratud tähtaja jooksul kõrvaldamiseks.

Oma soovituses peab nõukogu ühtlasi nõudma, et liikmesriik rakendaks korrigeerivat netokulude kava, mis tagaks, et valitsemissektori eelarvepuudujääk viiakse soovituses kindlaks määratud tähtaja jooksul allapoole kontrollväärtust 3% SKPst ja ka hoitakse sellisel tasemel.

26. juulil 2024 algatas nõukogu seitsme liikmesriigi suhtes ametlikult ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ning otsustas jätta Rumeenia suhtes juba varem algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse avatuks, tuginedes komisjoni ettepanekutele nõukogu otsuste kohta, millega kinnitatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu seitsmes liikmesriigis (Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Poola, Slovakkia ja Ungari), ja otsuse kohta, milles märgitakse, et Rumeenia, kelle suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on käinud alates 2020. aastast, ei ole olukorra lahendamiseks võtnud tõhusaid meetmeid.

Käesoleval aastal on nendele liikmesriikidele, kelle suhtes käib ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, tõhusate meetmete võtmiseks soovituste andmise ajastus viidud kooskõlla ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku sätetega.

30. aprillil 2024 jõustunud uute normide kohaselt peavad liikmesriigid koostama keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, milles esitatakse riigi kulukavad ning prioriteetsed reformid ja investeeringud järgmiseks neljaks kuni seitsmeks aastaks.

Eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud nõukogu soovitused oleksid kooskõlas keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadega seoses esitatud soovitustega.

• Nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Belgias
• Nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Prantsusmaal
• Nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Itaalias
• Nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Maltal
• Nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Poolas
• Nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Slovakkias
• Nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Rumeenias

• Majanduse juhtimise raamistik (taustteave)
• Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (taustteave)