ELi aastaeelarve

Mis on ELi aastaeelarve?

Aastaeelarves sätestatakse kõik ELi kulud ja tulud üheks aastaks.

Aastaeelarved peavad vastama ELi pikaajalises eelarves ehk mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud kulude piiridele (ülemmäärad). Tavaliselt sätestab EL oma aastaeelarve väiksemana, et jätta ruumi ettenägematute kulude katmiseks.

Aastaeelarvega tagatakse see, et EL saab oma kulude rahastamiseks vajalikud tulud. Igas aastaeelarves peavad tulud ja kulud olema alati tasakaalus.

• ELi pikaajaline eelarve

Kuidas ELi aastaeelarve vastu võetakse?

Euroopa Komisjon esitab aastaeelarve projekti. Siis lepivad eelarves kokku nõukogu ja Euroopa Parlament, tehes seda võrdsetel alustel.

Esmalt võtab nõukogu vastu oma seisukoha aastaeelarve projekti kohta. Seejärel võib Euroopa Parlament esitada nõukogu seisukoha kohta muudatusettepanekuid. Nende seisukohtade lahknemise korral tuleb kokku lepituskomitee, et leida kolme nädala jooksul kompromiss.

Kui jõutakse kokkuleppele, on nõukogul ja Euroopa Parlamendil eelarve ametlikuks heakskiitmiseks 14 päeva.

Kui nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele ei jõua, tuleb Euroopa Komisjonil esitada uus aastaeelarve projekt.

Kui aastaeelarvet ei ole asjaomase aasta alguseks ikkagi vastu võetud, kohaldatakse ajutiste kaheteistkümnendike süsteemi. See tähendab, et üheski kuus ei tohi ühegi eelarvepeatüki osas kulutada rohkem kui ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta eelarve vastavatest assigneeringutest või siis ühe kaheteistkümnendiku Euroopa Komisjoni esitatud eelarveprojekti vastavatest assigneeringutest, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Eelarve vastuvõtmise menetlus on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 314.

Kas aastaeelarvet on võimalik muuta?

Nõukogu võib vastuvõetud aastaeelarvet koos Euroopa Parlamendiga muuta. Selleks esitab Euroopa Komisjon paranduseelarve projekti, mis võetakse vastu sama menetluse kohaselt nagu aastaeelarvegi.

Aastaeelarvet võidakse muuta näiteks juhul, kui on vaja lisavahendeid ootamatute vajaduste katmiseks, et tulla toime näiteks looduskatastroofi tagajärgedega mõnes liikmesriigis.

Paranduseelarved võetakse vastu ka selleks, et lisada eelarvesse eelmise aasta ülejääk või kohandada eri liiki omavahenditest saadavate tulude osakaalu prognoose.

Kes täidab ja kontrollib aastaeelarvet?

Eelarvet täidavad peamiselt komisjon ja liikmesriigid. Liikmesriikide täita on umbes kolm neljandikku eelarvest. See tähendab, et Euroopa Komisjon maksab otse välja vaid väikese osa eelarvest. Kuid Euroopa Komisjonil lasub lõplik vastutus kogu ELi aastaeelarve täitmise eest.

Liikmesriigid on koostöös Euroopa Komisjoniga kohustatud tagama, et assigneeringuid kasutatakse vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele. Kõik eelarve täitmises osalejad peavad järgima ELi seadusandjate määratletud kindlat reeglite kogumit.

Heakskiitmise menetlus

ELi aastaeelarve täitmist kontrollitakse nn eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu. Euroopa Parlament otsustab nõukogu soovituse põhjal, kas konkreetse aasta eelarve täitmine kinnitada. Ta otsustab, kas anda eelarve täitmisele heakskiit.

Soovituse jaoks vaatab nõukogu läbi:

• Euroopa Komisjoni esitatud ELi eelarve täitmise aruande asjaomase eelarveaasta kohta, finantsselgituse ja ELi rahanduse hindamisaruande, mis põhineb saavutatud tulemustel
• ELi välisaudiitorina tegutseva Euroopa Kontrollikoja esitatud aastaaruande ja kinnitava avalduse.