ELi pikaajaline eelarve

Mis on ELi pikaajaline eelarve?

Alates 1988. aastast on EL kasutanud pikaajalisi eelarveid, mida nimetatakse mitmeaastaseks finantsraamistikuks.

Pikaajaliste eelarvetega tagatakse stabiilne raamistik, millega nähakse ette üldised kulutuste piirmäärad, et:

• viia kulutused vastavusse ELi poliitiliste prioriteetidega
• suurendada ELi rahanduse prognoositavust kaasrahastajate ja abisaajate jaoks
• tagada eelarvedistsipliin
• lihtsustada ELi aastaeelarve vastuvõtmist

Praegu hõlmab mitmeaastane finantsraamistik seitsmeaastast perioodi. Raamistikuga kehtestatakse ELi iga-aastaste kulutuste piirid (ehk ülemmäärad):

• kulukohustuste kogusumma konkreetsel aastal
• maksete kogusumma konkreetsel aastal
• kulukohustuste ja maksete summad igas ELi kuluvaldkonnas (rubriigid)

Mis on kulukohustused ja maksed?

Kulukohustuste kogusumma vastab ELil konkreetsel aastal võtta lubatud juriidiliste kohustuste (nt lepingud või toetused) maksimaalsele summale. Neid summasid ei maksta tingimata välja ühel aastal, vaid neid võib kulutada järgnevatel eelarveaastatel.

Maksete kogusumma moodustavad konkreetsel aastal kulutatud tegelikud summad. Need tulenevad samal aastal või varasematel aastatel võetud juriidilistest kohustustest.

Eespool nimetatud piiride eesmärk on:

• hallata ELi eelarve üldist mahtu
• kaitsta summasid igas valdkonnas kooskõlas ELi prioriteetidega

Sellegipoolest nõuab eelarve ka paindlikkust, et tegeleda ootamatute väljakutsetega (näiteks kriisid ja hädaolukorrad) ning muutuvate kuluprioriteetidega. Seetõttu sisaldab mitmeaastane finantsraamistik mitmesuguseid sätteid ja erivahendeid, millega tagatakse, et isegi ootamatutes olukordades saab raha kasutada ajal ja kohas, kus seda on kõige rohkem vaja.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

Praegune pikaajaline eelarve on koostatud aastateks 2021–2027. See sisaldab terviklikku finantspaketti, mis hõlmab järgmist:

• 1216 miljardit eurot mitmeaastase finantsraamistiku vahendeid (jooksevhindades)
• 807 miljardit eurot erakorralise taasterahastu „Next Generation EU“ vahendeid (jooksevhindades)

2023. aasta juunis vaadati mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 läbi ja seda suurendati veel 64,6 miljardi euro võrra, et rahastada selliseid prioriteete nagu Ukraina toetamine, ränne ja välistegevus.

• ELi pikaajaline eelarve 2021–2027

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2028–2034

16. juulil ja 3. septembril 2025 esitas komisjon ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mille maht on peaaegu 2000 miljardit eurot.

Arutelud ettepanekute üle üldasjade nõukogus on pärast seda edenenud nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil.

Ministrid on pidanud mitu arvamuste vahetust tulevase mitmeaastase finantsraamistiku struktuuri, sealhulgas selle peamiste rubriikide, juhtimise ja horisontaalsete aspektide üle.

2025. aasta detsembris võtsid ELi juhid teadmiseks eesistujariigi Taani koostatud esimese läbirääkimispaketi ja kutsusid järgmisi eesistujariike üles tööd jätkama, et jõuda kokkuleppele enne 2026. aasta lõppu, mis võimaldaks seotud õigusaktid 2027. aastal õigeaegselt vastu võtta.

Eesistujariik Küpros esitas 11. juunil 2026 arvandmeid sisaldava muudetud läbirääkimispaketi, mis on oluline samm ELi järgmise pikaajalise eelarve üle peetavatel läbirääkimistel.

Pikaajalise eelarve üle peetavad läbirääkimised

Euroopa Ülemkogu ja ELi nõukogu täidavad ELi pikaajalise eelarve koostamise protsessis keskset rolli.

Läbirääkimised ELi pikaajalise eelarve üle algavad paar aastat enne uue eelarvega hõlmatava perioodi algust. Ametlik protsess algab siis, kui Euroopa Komisjon esitab nn mitmeaastase finantsraamistiku paketi.

Pakett hõlmab eeskätt järgmist:

• mitmeaastase finantsraamistiku määrus, milles sätestatakse see, kui palju EL võib kulutada
• omavahendeid käsitlev otsus, milles määratletakse ELi tuluallikad

Mitmeaastase finantsraamistiku paketiga seotud töö ja nn läbirääkimispaketi koostamise eest vastutab üldasjade nõukogu.

Kavandatavasse läbirääkimispaketti koondatakse need elemendid, mis vajavad kõige tõenäolisemalt poliitilisi suuniseid ja prioriteetide seadmist ELi juhtidelt. Eesmärk on hõlbustada ettevalmistusi seoses mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate Euroopa Ülemkogu järelduste eelnõuga, mille esitab Euroopa Ülemkogu eesistuja.

ELi juhid annavad Euroopa Ülemkogus kohtudes poliitilisi suuniseid pikaajalise eelarve põhijoonte kohta. See võimaldab nõukogul leppida kokku oma seisukohas.

Mitmeaastase finantsraamistiku määrus võetakse vastu seadusandliku erimenetluse korras:

• kokkuleppe tagamiseks nõukogus on nõutav ühehäälsus
• otsustusprotsessi lõpuleviimiseks on vaja saada Euroopa Parlamendi nõusolek
• praktikas tähendab see, et parlament võib nõukogu seisukoha heaks kiita või tagasi lükata, kuid ta ei saa seda muuta

Omavahendeid käsitlev otsus eeldab järgmist:

• nõukogu on ühehäälselt nõus otsuse vastuvõtmisega
• saadud on Euroopa Parlamendi arvamus
• iga liikmesriik on oma põhiseaduslike nõuete kohaselt otsuse enne selle jõustumist ratifitseerinud

• Seadusandlik erimenetlus

Kuidas otsustatakse valdkondlike programmide üle?

Samuti esitab komisjon uueks programmitöö perioodiks ettepanekuid valdkondlike programmide kohta.

Nõukogu valdkonnapõhised koosseisud vastutavad nõukogus ELi rahastamisprogrammide vallas tehtava töö eest.

Näiteks põllumajanduse ja kalanduse nõukogu tegeleb ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud seadusandlike ettepanekutega, konkurentsivõime nõukogu aga ühtse turu, teadusuuringute ja kosmose teemaliste programmidega.

Kui mõned erandid välja arvata, otsustatakse nende programmide üle koos Euroopa Parlamendiga seadusandliku tavamenetluse korras.

Programmide finants- ja horisontaalaspektid olenevad mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest.

• Nõukogu koosseisud
• Seadusandlik tavamenetlus

ELi eelarve kaitsmine

Mitmeaastase finantsraamistiku üldist tingimuslikkuse korda –võtmekomponenti liidu eelarve kaitsmiseks kohaldatakse siis, kui on kindlaks tehtud, et liikmesriigis toimub õigusriigi põhimõtete rikkumine või ilmneb sellise rikkumise tõsine oht, mis kahjustab ELi eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või ELi finantshuvide kaitset piisavalt otsesel viisil.

Seni on seda mehhanismi kohaldatud ühel korral – 2022. aasta detsembris Ungari puhul.

• Õigusriigi tingimuslikkuse määrus (Euroopa Komisjon)
• Õigusriigi tingimuslikkuse mehhanism: nõukogu otsustas peatada makse 6,3 miljardit eurot, kuna Ungari on võtnud vaid osalisi parandusmeetmeid (pressiteade, 12. detsember 2022)

Lisateave