Esimesed kogu ELi hõlmavad eeskirjad küberjulgeoleku parandamiseks: Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkulepe

Nõukogu eesistujariik Luksemburg saavutas 7. detsembril 2015 Euroopa Parlamendiga mitteametliku kokkuleppe ühiste eeskirjade kohta, millega tugevdatakse võrgu- ja infoturvet kogu ELis.

Uue direktiiviga kehtestatakse oluliste teenuste operaatorite ja digitaalteenuste pakkujate kohustused küberjulgeoleku valdkonnas. Kõnealused operaatorid ja teenusepakkujad peavad võtma meetmeid, et juhtida küberriske ja teatada olulistest turbeintsidentidest, kuid nende kahe kategooria suhtes kohaldatakse erinevat korda.

Nõukogu eesistuja ametis olev Luksemburgi peaminister ning kommunikatsiooni- ja meediaminister Xavier Bettel lausus: „Tegemist on olulise sammuga kogu Euroopas küberjulgeoleku suhtes kooskõlastatuma lähenemisviisi kujundamise suunas. Kõik osalejad, st nii avaliku- kui ka erasektori osalejad, peavad tõhustama oma jõupingutusi, eelkõige tuleb tihendada koostööd liikmesriikide vahel ning tõhustada infrastruktuuri käitajatele ja digitaalteenuste pakkujatele kehtestatud turvanõudeid”.

Rangemad eeskirjad oluliste teenuste operaatorite jaoks

Direktiivis loetletakse mitu elutähtsat sektorit, milles oluliste teenuste operaatorid tegutsevad, näiteks on loetletud energia-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektor. Nendes sektorites määravad liikmesriigid kindlaks olulisi teenuseid osutavad operaatorid, tuginedes direktiivis sätestatud selgetele kriteeriumitele. Nende operaatorite osas kehtestatud nõuded on rangemad ja nende järelevalve on rangem kui digitaalteenuste pakkujate puhul. See kajastab riski määra, mida nende poolt osutatavate teenuste mis tahes katkestused võivad tekitada ühiskonnale ja majandusele.

Ühtsem kord digitaalteenuste pakkujate jaoks

Direktiiviga on hõlmatud järgmised digitaalteenused: e-kaubanduse platvormid, otsingumootorid ja pilvandmetöötluse teenused.

Digitaalteenuste pakkujad tegutsevad tavaliselt mitmes liikmesriigis. Selleks et tagada nende võrdne kohtlemine kogu ELis, kohaldatakse eeskirju kõigi selliseid teenuseid osutavate operaatorite suhtes, välja jäetakse vaid väikesed ettevõtted.

Küberohtude vastaste jõupingutuste raamistikud siseriiklikul ja ELi tasandil

Iga ELi liikmesriik peab määrama ühe või mitu riiklikku võrgu- ja infoturbe asutust ning võtma vastu strateegia küberküsimuste käsitlemiseks.

Samuti tihendavad liikmesriigid oma koostööd küberjulgeoleku valdkonnas. Moodustatakse ELi tasandi koostöörühm, millega toetatakse strateegilist koostööd ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel. Operatiivkoostöö edendamiseks luuakse riiklike arvutiturbe juhtumitele reageerimise rühmade (CSIRT) võrgustik. Mõlemad peaksid ka aitama kaasa liikmesriikide vahelise kindluse ja usalduse suurendamisele.

Tähtajad

Liikmesriikidel on alates direktiivi jõustumisest 21 kuud aega, et võtta vastu siseriiklikud õigusnormid. Pärast seda on neil veel 6 kuud, et määrata kindlaks oluliste teenuste operaatorid.

Kuidas see õigusaktiks muutub?

Nõukogu poolt peavad liikmesriigid veel kokkuleppe kinnitama. Eesistujariik esitab alaliste esindajate komitee (COREPER) 18. detsembri koosolekul kokkulepitud teksti liikmesriikide suursaadikutele heakskiitmiseks. Menetluse lõpuleviimiseks peavad nii nõukogu kui ka parlament teksti ametlikult vastu võtma.

• Suurem küberjulgeolek kogu ELis