Nõukogu järeldused, mis käsitlevad ELi lähenemisviisi sundümberasumise ja arengu küsimuses

1. Kogu maailmas on konfliktid, vägivald ja inimõiguste rikkumine sundinud ümber asuma üle 60 miljoni inimese, s.o pagulase ja riigisisese põgeniku. Pidades silmas, et ülemaailmne pagulas- ja rändekriis mõjutab ka Euroopat, on see nõukogu jaoks suur mureküsimus. Lisaks valmistavad sellega seoses probleeme kliimamuutused, loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud katastroofid ning arenguvõimaluste või inimeste turvalisuse puudumine. Nõukogu tuletab meelde, et 86 % kõikidest maailma pagulastest elab arenevates piirkondades ja kõikidest maailma pagulastest 25 %le pakuvad varjupaika vähim arenenud riigid. Nõukogu kordab oma lubadust teha tööd, et saavutada konfliktide rahumeelne lahendamine ning püsivad ja väärikad lahendused pagulaste ja riigisiseste põgenike jaoks, sealhulgas nende ohutu vabatahtlik tagasipöördumine, samuti ennetamistegevuse ja suutlikkuse arendamise tähtsust, mis on aluseks meie vastupidavusvõimele.

2. Nõukogu tuletab meelde oma 19. juuli 2013. aasta järeldusi rännet ja arengut ning arengu ja rände vahelise seose laiendamist käsitleva 2013. aasta kõrgetasemelise dialoogi kohta[1] ning 2014. aasta detsembri järeldusi rände kohta ELi arengukoostöös[2], milles kutsuti üles töötama välja pagulaste ja riigisiseste põgenike suhtes võetav ühtne ja koordineeritud arengualane lähenemisviis ning tagama vajalikud rahalised vahendid. Seda nõuet korrati nõukogu 26. mai 2015. aasta istungil.

3. Nõukogu rõhutab vajadust võtta kiiresti otsustavaid poliitikameetmeid pikaleveninud sundümberasumise olukordadega tegelemiseks ning tervitab seetõttu komisjoni teatist „Väärikas elu: abisõltuvusest iseseisva toimetulekuni. Sundränne ja areng“.

4. Nõukogu tunnistab, et sundümberasumine ei mõjuta tõsiselt mitte ainult põgenikke ja nende perekondi, vaid ka vastuvõtvaid riike ja kogukondi. Humanitaarabisüsteem üksi ei suuda põgenike ning neid vastu võtvate riikide ja kogukondade kasvavaid ja muutuvaid vajadusi täita, eriti kui üha enam kriise venib pikemaks. Sundümberasumine on poliitiline, inimõiguste-, julgeoleku- ja arengualane ning majanduslik väljakutse, mida raskendavad ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja ärakasutamine. Sundümberasumisega tuleks tegeleda vajadustepõhisest vaatenurgast, mille aluseks on õigustel põhinev lähenemisviis, mis hõlmab kõiki inimõigusi, andes pikaajalist arenguabi, millesse on võimaluse korral varajastest etappidest alates ja kogu kriisi kestel reeglina kaasatud arenguabi andjad, sealhulgas kohalikud arenguabi andjad, täiendades seega koordineeritult ja sidusalt humanitaarset lähenemisviisi, mida toetab poliitiline dialoog. Eesmärk peaks olema töötamine selle nimel, et leida põgenike jaoks kestvad üleilmsed ja kohalikud lahendused, tegeledes sundümberasumise algpõhjustega ja võideldes sundümberasumise pikaajalisuse vastu, et parandada põgenike elujärge ning liikuda abist sõltumiselt ise endaga toimetulekule. Teiselt poolt peaksid vastuvõtvad riigid ja kogukonnad saama piisavat ja püsivat toetust, suurendades samas maksimumini kasu, mida põgenikud saavad tuua. Tugevam strateegiline ja tegevusalane seos arengu ja humanitaarabi lähenemisviiside vahel peaks võimaldama luua raamistiku laiemateks partnerlusteks, mis parandavad põgenike ja neid vastu võtvate kogukondade kaitset ning loovad neile kestlikke sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas haridus kõikidel tasanditel, võttes arvesse põgenikke vastu võtvate riikide ja kogukondade prioriteete, finantsolusid ja vajadusi.

Sidus ja arengukeskne lähenemisviis sundümberasumise küsimuses

5. Nõukogu tervitab lähenemisviisi ja juhtpõhimõtteid, milles märgitakse pagulaste ja riigisiseste põgenike potentsiaali panustada aktiivselt vastuvõtvate riikide ja kogukondade majandusse ja ühiskonda ning selles osaleda, kuni saab võimalikuks turvaline tagasipöördumine. Nõukogu on seisukohal, et vastuvõtvate riikide valitsusi tuleks toetada selliste riiklike õigussüsteemide ja -poliitikate vastuvõtmisel ja rakendamisel, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ning soodustavad põgenike iseseisvat toimetulekut, tagades sellega nende õigused ja inimväärikuse. EL teeb kohalike ja riiklike arengukavade raames koostööd vastuvõtvate riikide valitsuste ja kohalike omavalitsustega põgenike sotsiaal-majandusliku kaasamise kavade ja poliitikate järkjärgulisel rakendamisel. Sellega seoses on ülimalt oluline juurdepääs tööturule, haridusele ja teenustele. See töö peaks põhinema partnerlustel kõikide arenguabi andjatega, sealhulgas diasporaadega. Äärmiselt tähtis on kohaliku kodanikuühiskonna ja erasektori kaasamine näiteks avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, et pakkuda ülivajalikke teenuseid ning tööhõive-, äri- ja investeerimisvõimalusi nii põgenikele kui ka neid vastu võtvatele kogukondadele. Need jõupingutused peaksid tuginema solidaarsusele, kohaliku tasandi vastutusele, jätkusuutlikkusele ja inimõiguste austamisele ning põhinema konkreetsetel majanduslikel ja sotsiaalsetel tõenditel pagulaste või riigisiseste põgenike vastuvõtmise mõju ja tagajärgede kohta.

6. Nõukogu peab tähtsaks ning esitab ELile, liikmesriikidele ja rahvusvahelistele osalejatele üleskutse kaasata põgenikud ja neid vastu võtvad kogukonnad laiaulatuslikult ja süstemaatiliselt rahvusvaheliste koostöö- ja abitegevuste kavandamisse, nende kohta programmide koostamisse ja rakendamisse. Jätkusuutlike lahenduste toetamise tegevused peavad olema kontekstipõhised ning tegelema põgenike konkreetsete vajaduste ja haavatavusega nende õiguslikust staatusest olenemata. Reegliks peaks olema poliitiliste ja arenguvaldkonna osalejate varajane kaasamine ja nende tegevuse tihe koordineerimine kriisi alguses, et täiendada humanitaarabi andjate hädaolukorras tegutsemist ja kiire taastumise tegevusi ning nendest lähtuda, järgides täielikult rahvusvahelist humanitaarõigust, pagulasõigust ja inimõigusalast õigust. See on kooskõlas säästva arengu tegevuskavas 2030 sätestatud kohustusega, et kedagi ei tohi kõrvale jätta, suurendades kõige haavatavamate isikute, sealhulgas pagulaste ja riigisiseste põgenike mõjuvõimu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata naistele, noortele ja lastele, samuti haavatavas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, sealhulgas puudega isikutele. Sellega seoses on pikemas perspektiivis väga tähtis haridus.

7. Nõukogu tunnistab, et tõenditel põhineva ja tulemustele suunatud poliitika kujundamiseks on ülimalt olulised kindlad tõendid, ühised arengualased ja humanitaarolukorra hindamised ning usaldusväärsed andmed pagulas- ja rändevoogude, sealhulgas vastuvõtvatele kogukondadele tuleneva mõju kohta ja nende põhjalik analüüs. Selle olukorra parandamiseks teevad komisjoni talitused ja liikmesriigid tööd koos kõigi asjakohaste osalejatega.

8. Sellise sidusama lähenemisviisi eesmärk on tõhustada pikaleveninud sundümberasumise olukorras antava ELi abi asjakohasust, tõhusust ja kulutasuvust. Selline abi täiendab kooskõlastatult humanitaarabi, mida antakse pakiliste ja keskpika ajavahemiku vajaduste täitmiseks, ning kasutab arengualaseid lähenemisviise, mis hõlmavad pikemaajalisi väljavaateid, säilitavad põgenike inimväärikust ja toetavad nende iseseisvat toimetulekut ning samamoodi vastuvõtvate kogukondade ja riikide vastupidavust, järgides täielikult humanitaarabi andmise aluseks olevaid humanitaarabi põhimõtteid.

Järgmised sammud ja edasine tegutsemisviis

9. Nõukogu on teadlik asjaolust, et osana Euroopa rände tegevuskavast töötatakse praegu välja olulisi uusi programmi- ja rahastamisvahendeid, mis seovad kiire hädaabi keskmises ja pikas perspektiivis nii põgenikele kui ka nende vastuvõtjatele antava toetusega. Nende seas on muu hulgas ELi usaldusfondid, Türgis asuvate pagulaste jaoks mõeldud rahastu, eelseisvad kokkulepped vastuvõtvate riikidega, näiteks Jordaania ja Liibanoniga, ning piirkondlikud arengu- ja kaitseprogrammid Lähis-Idas, Aafrika Sarve piirkonnas ja Põhja-Aafrikas. Sellega seoses jääb nõukogu ootama eelseisvaid läbivaatamisi, sealhulgas rahastamisvahendite läbivaatamist, et anda suuniseid ELi programmide väljatöötamise jaoks, et paremini käsitleda asjakohasel viisil algpõhjuseid ning parandada pikaajalist perspektiivi vastuvõtvate kogukondade, pagulaste, riigisiseste põgenike ja vabatahtlike tagasipöördujate jaoks. Selleks kutsub nõukogu komisjoni talitusi ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama asjakohaste programmide elluviimisel koostööd partnerriikidega, tehes seda kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega.

10. EL lubab kooskõlas Euroopa rände tegevuskavaga kujundada välja poliitikaraamistiku kogu maailmas sundümberasumisele tõhusamaks, kontekstipõhisemaks ja väärikamaks reageerimiseks ning maksimeerida pagulastele ja riigisisestele põgenikele ELi poolt antava toetuse mõju, pöörates eriti tähelepanu pikaleveninud sundümberasumisele kui pikaajalisele arenguväljakutsele. Naistevastase vägivallaga võitlemine peaks olema üks prioriteete. Jõupingutustes tuleks tugineda sellele, mida vastuvõtvad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid juba teevad, et pakkuda integreeritud meetmepaketti, mis hõlmab haridust, põhiteenuseid, elatusvahendeid, inimväärseid töövõimalusi, erasektori instrumente, kaubandust ja konkreetse tähelepanu pööramist põgenike, eelkõige laste kaitsele ning nende täielikule osalemisele, keskendudes eriti kõige haavatavamatele inimrühmadele. See nõuab ELilt suuri jõupingutusi ja kõnealuste riikide täielikku koostööd, kuid need on tingimused, mida EL ja liikmesriigid, saades samuti toetust rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt, sealhulgas Euroopa Investeerimispangalt (EIP), saavad aidata luua innovatiivse ja tulemusliku arengukoostöö, majandusabi, taristusse ja ettevõtlusesse tehtavate investeeringute ning poliitilise dialoogi ja tegevuse kaudu.

11. EL tervitab ÜRO juhitavat ülemaailmset humanitaarabiteemalist tippkohtumist 2016. aasta mais, sealhulgas ÜRO peasekretäri aruandes sisalduvat humaansuse tegevuskava, ja 2016. aasta septembris toimuvat ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelist istungit pagulaste ja migrantide teemal kui võimalust, kus poliitika-, arengu- ja humanitaarabi valdkonna osalejad saavad pühenduda sundümberasumisele sidusama ja terviklikuma ülemaailmse lähenemisviisi väljatöötamisele osana laiemast rändealasest tegevusest.

12. Nõukogu kutsub komisjoni talitusi, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles uue sundümberasumise poliitikaraamistiku ellu viima, võttes vajalikud poliitilised, poliitikavaldkonna, õiguslikud ja finantsmeetmed, ning tagama konkreetsed tegevused ja tulemustele orienteeritud järelmeetmed. Samuti kutsub nõukogu komisjoni talitusi ja Euroopa välisteenistust üles andma alates 2016. aastast nõukogule regulaarselt aru võetud meetmete ja rakendamise seisu kohta ning edendama täiendavat sidusrühmade kaasamist.

---

[1] 12415/13.

[2] 16901/14.