Kliimamuutused: nõukogu kinnitab taas, et Pariisi kokkulepe täidab oma eesmärki ja selle üle ei saa uuesti läbirääkimisi pidada

Nõukogu järeldused kliimamuutuste kohta pärast Ameerika Ühendriikide valitsuse otsust taganeda Pariisi kokkuleppest

1. Nõukogu peab sügavalt kahetsusväärseks Ameerika Ühendriikide valitsuse ühepoolset otsust taganeda Pariisi kokkuleppest. Nõukogu tervitab arvukaid, nii tähtsamate majandusriikide kui ka väikeste saareriikide antud jõulisi kinnitusi täita Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi.

2. Pariisi kokkulepe liitis meid väga keerulisel ajal. Tegu on enneolematu mitmepoolse kokkuleppega peaaegu 200 osapoole vahel, keda toetavad piirkonnad, linnad, kogukonnad, ettevõtjad ja ka muud valitsusvälised osalejad kogu maailmas, et tegeleda probleemiga, mis ohustab meid kõiki. Kokkulepe koos kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 näitab meie kollektiivset vastutust kogu planeedi ees, praeguste ja tulevaste põlvkondade ees ja meie lubadust tegutseda vastavalt.

3. Nõukogu kinnitab taas, et Pariisi kokkulepe täidab oma eesmärki ja selle üle ei saa uuesti läbirääkimisi pidada. Kokkulepe on ambitsioonikas, aga mitte ettekirjutuslik ning võimaldab igal osapoolel kujundada oma tee panuse andmiseks eesmärkidesse, millega võideldakse kliimamuutuse vastu, mis ohustab arengut, rahu ja stabiilsust kogu maailmas.

4. Nõukogu kordab Euroopa Liidu kindlat toetust Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile kui reeglitepõhise mitmepoolse süsteemi kesksele elemendile. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid jäävad ühtseks ja on tingimusteta pühendunud Pariisi kokkuleppe täielikule ja kiirele rakendamisele, nad tuletavad meelde tähtsamate majandusriikide – kelle arvele saab panna umbes 80 % ülemaailmsest heitest – erilist vastutust ning kutsuvad kõiki partnereid üles säilitama 2015. aastal saavutatud hoogu edukate tulemuste saamiseks kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 23. ja 24. istungjärgul.

5. Maailm võib endiselt loota ELi juhtrollile ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses, et hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning jätkata meetmete võtmist temperatuuri tõusu piiramiseks alla 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. EL juhatab teed oma ambitsioonika kliimapoliitika abil ja jätkuva toetuse kaudu neile, kes on eriti haavatavad, et luua tugev ja kestlik majandus liikumisel eesmärgi suunas saavutada sajandi teises pooles ülemaailmne kasvuhoonegaaside heite neutraalsus ja kliimamuutustele vastupidavad ühiskonnad. EL ja tema liikmesriigid on kliimameetmete kõige suuremad rahastajad ja on jätkuvalt pühendunud sellele, et mobiliseerida oma osa arenenud riikide eesmärgist mobiliseerida kliimamuutuste jaoks väga mitmesugustest allikatest 2020. aastaks ühiselt 100 miljardit USA dollarit aastas.

6. EL tugevdab sel eesmärgil olemasolevaid ülemaailmseid partnerlusi ja jätkab uute liitlaste otsimist nii maailma suurimate majandusriikide kui ka kõige haavatavamate saareriikide seast. Meie partneriteks on paljud ettevõtted, piirkonnad, linnad, kodanikud ja kogukonnad, kes on väljendanud oma toetust Pariisi kokkuleppele nii kogu maailmas kui ka USAs ning kes võtavad ambitsioonikaid kliimameetmeid.

7. Üheskoos viime ellu Pariisi kokkuleppe, sest see on meie ühine huvi ja vastutus. Me näeme Pariisi kokkulepet ja vähest kasvuhoonegaaside heidet ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele üleminekut nendena, mis nad on – meie majanduse jätkusuutliku kasvu pöördumatut protsessi edasiviiva jõuna ja meie planeedi kaitsmise lahendusena. EL on selle eesmärgi nimel valmis tegema koostööd kõigi osapooltega.

• Ajakava – Pariisi kokkulepe