EL vaatab uute prioriteetide valguses läbi oma eelarveraamistiku aastateks 2014–2020

Euroopa Liit pühendab rohkem vahendeid tööhõive ja majanduskasvu edendamisele ning rändekriisiga tegelemisele. Samuti parandab EL oma suutlikkust tulla toime ootamatute sündmustega. Need on nõukogu poolt 20. juunil 2017 vastu võetud muudetud ELi eelarveraamistiku 2014–2020 peaeesmärgid.

„Tänane otsus viib ELi eelarveraamistiku vastavusse meie ees seisvate väljakutsetega. See tähendab, et ELi eelarvest saab veelgi tõhusam vahend majanduskasvu tugevdamiseks, töökohtade loomiseks ja rändekriisiga tegelemiseks. Samuti võimaldab see ELil reageerida kiiremini uutele väljakutsetele ja teha vajalikke otsuseid,“ ütles Malta Euroopa asjade ja võrdõiguslikkuse minister ja nõukogu eesistuja dr Helena Dalli.

Läbivaadatud mitmeaastases finantsraamistikus on aastatel 2017–2020 ELi põhiprioriteetidele eraldatavate vahendite summa suurenenud 6,01 miljardi euro võrra:

• 2,08 miljardit eurot aitab stimuleerida majanduskasvu ja luua töökohti, tuginedes mitmele väga tõhusale programmile, nagu noorte tööhõive algatus (+1,2 miljardit eurot), raamprogramm „Horisont 2020“ (+200 miljonit eurot) ja Erasmus+ (+100 miljonit eurot)
• 2,55 miljardit eurot tehakse kättesaadavaks rändeküsimuse käsitlemiseks, julgeoleku tõhustamiseks ja välispiirikontrolli tugevdamiseks
• 1,39 miljardit eurot eraldatakse rände algpõhjustega tegelemiseks

Selleks et EL suudaks paremini reageerida ootamatutele vajadustele, tehakse muudetud mitmeaastase finantsraamistikuga järgmist:

• suurendatakse iga-aastaseid summasid, mida saab kulutada paindlikkusinstrumendi ja hädaabireservi alusel, aastatel 2017–2020 keskmiselt 150 miljoni euro ja 23 miljoni euro võrra
• võimaldatakse kasutada ELi solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamata summasid paindlikkusinstrumendi alusel; vastasel korral jäädaks nendest summadest lihtsalt ilma; 2017. aastal tähendab see täiendavalt 646 miljoni euro kättesaadavaks tegemist paindlikkusinstrumendi alusel
• suurendatakse kokku 5,9 miljardi euro võrra maksimumsummat, mille võrra võib suurendada mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäära aastatel 2019 ja 2020, et võtta kasutamata maksed uuesti kasutusele; reaalhindades väljendatud üldine ülemmäär jääb samaks, kuna vastava summa võrra vähendatakse maksete ülemmäärasid aastatel, mil makseid täies ulatuses ei kasutata

Kasutamata maksete suuremal määral uuesti kasutusele võtmine vähendab samuti tasumata arvete liigse kuhjumise ohtu. Peale selle astusid nõukogu ja Euroopa Parlament samme sellise kuhjumise vältimiseks.

Taustteave

Mitmeaastase finantsraamistiku määrusega kehtestatakse iga-aastased maksimumsummad, mida EL tohib kulutada poliitikavaldkondadele aastatel 2014–2020. Selles esitatakse poliitilised prioriteedid arvudena, tagatakse ELi eelarvedistsipliin ja lihtsustatakse ELi iga-aastase eelarve vastuvõtmist.

Järgmised sammud

Nüüd avaldatakse muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrus Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub 20 päeva hiljem.

• Mitmeaastase finantsraamistiku määrus aastateks 2014–2020 pärast finantsraamistiku läbivaatamist
• Avaldused mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise teemal
• ELi kulude kujundamine: mitmeaastane finantsraamistik