Tugevam ajakirjandusvabadus ja sõnavabaduse kaitse: nõukogu leppis kokku seisukohas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva õigusakti suhtes

ELi liikmesriigid jõudsid ühisele seisukohale (üldine lähenemisviis) õigusakti eelnõu suhtes, millega kaitstakse ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike hagide eest. Sellised üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid (edaspidi: vaigistuskaebused) on vahend, mida üha enam kasutatakse, et vaigistada inimesi, kes võtavad sõna avalikku huvi pakkuvates küsimustes.

Väljendusvabadus ja vaba meedia on meie Euroopa demokraatliku korra ning meie vaba ja avatud ühiskonna toimimiseks üliolulised. Nüüd, kui oleme jõudnud üldise lähenemisviisini, liigume ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja muude avalikus arutelus osalevate isikute tugevama kaitse suunas.

Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer

Direktiivi eelnõuga kehtestatakse menetluslikud tagatised selliste hagide vastu piiriülese mõjuga tsiviilasjades.

Ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitse

Isikud, kes seisavad silmitsi vaigistuskaebustega, saavad kasu mitmest järgmisest menetluslikust tagatisest ja kaitsest.

• Rahaline tagatis: kohus võib otsustada nõuda hagejalt, st isikult või äriühingult, kes algatas vaigistuskaebuse menetluse, menetluskulude tagamist.
• Hagi tagasilükkamine menetluse algetapis: kohtunik võib pärast asjakohast kontrolli otsustada menetluse võimalikult varajases etapis hagi tagasi lükata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. Kui on esitatud taotlus hagi tagasilükkamiseks menetluse algetapis, peab hageja tõendama, et nõue ei ole ilmselgelt põhjendamatu.
• Kulud: kuna vaigistuskaebuste eesmärk on sageli ajakirjanike rahaline koormamine, võib kohus otsustada, et hageja peab kandma menetluskulud, sealhulgas vaigistuskaebuse ohvri esindamisega seotud kulud.
• Karistused: kuritarvituslike hagide korral võib kohus otsustada määrata menetluse algatanud poolele hoiatava karistuse või rakendada muid asjakohaseid meetmeid.

Kolmandate riikide kohtuotsused

Kui ELis elava isiku vastu on kolmandas riigis esitatud vaigistuskaebus, peavad ELi liikmesriigid keelduma selles kolmandas riigis tehtud kohtuotsuse tunnustamisest ja selle täitmisest, kui seda peetakse asjaomases liikmesriigis ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks.

Taustteave ja edasised sammud

Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksikisikud, lobitöögrupid, äriühingud ja riigiorganid. Selliste kaebuste eesmärk on kritiseerijaid tsenseerida, hirmutada ja vaikima sundida, koormates neid õiguskaitsekuludega, kuni nad kriitikast või vastuseisust loobuvad.

Vaigistuskaebuste tüüpilised sihtmärgid on ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad. Sihikule võidakse võtta ka muud avalikus elus osalevad isikud, nagu teadlased ja akadeemiliste ringkondade esindajad.

Vaigistuskaebuste arvu suurenemist on dokumenteeritud mitmes õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes, milles uuritakse õigusriigi arengut ELi liikmesriikides, ja Euroopa Nõukogu analüüsides.

Tänane kokkulepe ühise seisukoha suhtes võimaldab nõukogul alustada arutelusid Euroopa Parlamendiga, et leppida kokku lõplikus õigusaktis.