Euroopa panus kliimameetmete rahastamisse (miljardites eurodes)
EL ja selle 27 liikmesriiki on maailma suurimad kliimameetmete rahastajad.
2024. aastal eraldasid nad avaliku sektori vahenditest 31,7 miljardit eurot ja mobiliseerisid veel 11 miljardit eurot erasektori rahalisi vahendeid arengumaade toetamiseks kliimamuutustevastases võitluses ja nende mõjudega kohanemisel.
Euroopa panus kliimameetmete rahastamisse (miljardites eurodes)
Alates 2013. aastast on Euroopa enam kui kahekordistanud summasid, et toetada arengumaid kliimamuutuste leevendamisel ja nende mõjuga kohanemisel.
Euroopa panus kliimameetmete rahastamisse (miljardites eurodes)
Alates 2013. aastast on Euroopa enam kui kahekordistanud summasid, mida ta on kogunud arengumaade toetamiseks kliimamuutuste leevendamisel ja nende mõjuga kohanemisel.
EL ja selle liikmesriigid kogusid
- 2013. aastal 9,6 miljardit eurot
- 2014. aastal 14,5 miljardit eurot
- 2015. aastal 17,6 miljardit eurot
- 2016. aastal 20,2 miljardit eurot
- 2017. aastal 20,4 miljardit eurot
- 2018. aastal 21,7 miljardit eurot
- 2019. aastal 23,2 miljardit eurot
- 2020. aastal 23,4 miljardit eurot
- 2021. aastal 23 miljardit eurot
- 2022. aastal 28,5 miljardit eurot*
- 2023. aastal 28,6 miljardit eurot*
- 2024. aastal 31,7 miljardit eurot*
Andmete allikateks on ELi eelarve, Euroopa Arengufond ja Euroopa Investeerimispank.
* Alates 2022. aastast kasutatakse avaliku sektori üldise rahalise summa arvutamiseks uut metoodikat, mis põhineb samal aastal võetud kahepoolsete rahastamispanustega seotud kohustustel ja mitmepoolsete rahastamispanuste väljamaksetel.
31,7 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks avaliku sektori vahenditest hõlmab 4,6 miljardit eurot ELi eelarvest, sealhulgas Euroopa Arengufondist, ning 2,4 miljardit eurot Euroopa Investeerimispangast.
Avaliku sektori poolse rahastamise üldsumma arvutatakse, tuginedes aruandlusele, mis käsitleb 2024. aasta kahepoolseid rahastamiskohustusi ja mitmepoolse rahastamise väljamakseid.
Summa 11 miljardit eurot kajastab avaliku sektori sekkumiste abil kaasatud erasektori rahalist toetust (nt tagatised, sündikaatlaenud, otseinvesteeringud ettevõtetesse, krediidiliinid jne). See ei hõlma avaliku sektori rahastust, mida kasutatakse kõnealuse erasektori rahalise toetuse kaasamiseks.
Lisateave
Viimati läbi vaadatud: 9. jaanuar 2026