Kliimapöörde rahastamine
EL on pühendunud vähese CO₂ heitega, ressursitõhusa ja kestliku majanduse saavutamisele. Koos oma liikmesriikidega on EL suurim kliimameetmete rahastaja maailmas.
Kliimapoliitika integreerimine ELi kulutustesse
EL toetab kindlalt üleminekut vähese CO₂ heitega, ressursitõhusamale ja kestlikumale majandusele. See on osa ELi jõupingutustest, et saavutada oma kliima- ja energiaeesmärgid kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega ja ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga 2030.
Kliima, keskkonna ja sotsiaalse kestlikkuse alaste eesmärkide saavutamiseks on vaja suuri era- ja avaliku sektori investeeringuid.
Kuigi COVID-19 pandeemia tõi kaasa tõsised tervisealased, finants- ja majandusprobleemid, on pandeemiast taastumine andnud võimaluse rajada parem ja kestlikum süsteem, tugevdades kliimameetmeid soosiva avaliku poliitika meetmeid. Need on näiteks:
- CO₂ hinnastamine
- keskkonnale kahjulike ja majanduslikult ebatõhusate toetuste pidurdamine
- üleminek kestlikele investeeringutele
ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kulutatakse 672,5 miljardi euro suurusest taaste- ja vastupidavusrahastust 37% kliimaga seotud eesmärkidele. ELi pikaajalise eelarve (2021–2027) kulude kogusumma suhtes kohaldatakse 30% kliimaeesmärki.
Kuidas rahastab EL üleminekut kliimaneutraalsusele? (Infograafik)
ELi kestliku rahanduse poliitika
Erasektori investeeringute võimendamine
Edukas rohepööre nõuab erainvesteeringute suunamist nii, et see täiendaks avaliku sektori poolset rahastamist.
Pärast seda, kui komisjon avaldas 2018. aasta märtsis kestliku arengu 10-punktilise tegevuskava, on EL loonud oma kestliku rahanduse poliitika alused.
2019. aasta oktoobris alustasid EL ja selle liikmesriigid koostööd kolmandate riikidega, et käivitada uus rahvusvaheline kestliku rahanduse platvorm. Selle platvormi eesmärk on suurendada erakapitali kaasamist keskkonnasäästlikesse investeeringutesse.
Komisjon teatas 2019. aasta detsembris esitletud Euroopa rohelise kokkuleppes, et ta kavatseb esitada uuendatud kestliku rahanduse strateegia. 2021. aasta juulis esitas komisjon uue strateegia kliimamuutustega toimetulekuks, milleks tuleb suurendada investeeringuid kestlikumasse majandusse.
- Euroopa roheline kokkulepe (taustteave)
- Rahvusvaheline kestliku rahanduse platvorm (Euroopa Komisjon)
- Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava (Euroopa Komisjon)
- Kestliku rahanduse strateegia (Euroopa Komisjon)
Kestliku rahanduse tegevuskava rakendamine
Nõukogu võttis 2019. ja 2020. aastal vastu õigusaktid, suunamaks erakapitali kapitaliturul kestlikumatesse investeeringutesse järgmiste meetmete abil:
- parandades finantsvahendajate läbipaistvuskohustust, et nende riskihindamises võetaks arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumeid (ESG võrdlusalus)
- luues uue kestlike investeeringute võrdlusaluste kategooria, et aidata investoritel võrrelda oma investeeringute CO₂ jalajälge
- luues kestliku majandustegevuse ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi („taksonoomia“)
- Kestlik rahandus: eesistujariik ja parlament saavutasid poliitilise kokkuleppe vähesel CO₂ heitel põhinevate võrdlusaluste suhtes (pressiteade, 25. veebruar 2019)
- Kestlik rahandus: eesistujariik ja parlament saavutasid poliitilise kokkuleppe läbipaistvuseeskirjade suhtes (pressiteade, 7. märts 2019)
- Kestlik rahandus: nõukogu võttis vastu ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi (pressiteade, 15. aprill 2020)
2019. aasta juunis avaldas komisjon ka mittesiduvad suunised, et aidata äriühingutel avaldada asjakohast muud kui finantsteavet järjepidevamal ja võrreldavamal viisil.
ELi taksonoomiamäärus
2020. aasta aprillis võttis nõukogu vastu määruse, millega kehtestatakse kogu ELi hõlmav klassifitseerimissüsteem ehk taksonoomia, mis annab ettevõtjatele ja investoritele ühised orientiirid keskkonnakestlike majandustegevusalade määratlemiseks.
Pärast seda on Euroopa Komisjon võtnud ELi taksonoomiamääruse alusel vastu kaks delegeeritud õigusakti. Muu hulgas kehtestas komisjon tehnilised sõelumiskriteeriumid järgmisel otstarbel:
- selle kindlaksmääramine, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele
- olulise kahju ärahoidmine selle tagamiseks, et majandustegevusega ei kaasne märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale
Määrus Euroopa roheliste võlakirjade kohta
Nõukogu võttis 2023. aasta oktoobris vastu määruse, millega luuakse Euroopa roheliste võlakirjade standard.
Määruses on sätestatud ühtsed nõuded võlakirjade emitentidele, kes soovivad kasutada nimetust „Euroopa roheline võlakiri“ või „EuGB“ selliste võlakirjade puhul, mis nende väitel on keskkonnakestlikud.
Õigusaktiga luuakse süsteem Euroopa roheliste võlakirjade väliste hindajatena tegutsevate üksuste registreerimiseks ja nende üle järelevalve tegemiseks, samuti Euroopa roheliste võlakirjade emitentide üle tehtava järelevalve reguleerimiseks.
Kogu Euroopa rohelistest võlakirjadest saadav tulu tuleb investeerida majandustegevusse, mis on kooskõlas ELi kestliku tegevuse taksonoomiaga. Kõnealuse ELi taksonoomiaga seni hõlmamata sektorite ja teatavate väga spetsiifiliste tegevuste jaoks nähakse ette 15% paindlikkusvaru.
Euroopa rohevõlakirjad (Infograafik)
ELi panus rahvusvahelisse kliimameetmete rahastamisse
EL ja selle liikmesriigid on maailma suurimad kliimameetmete rahastajad avalikus sektoris.
2024. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle 27 liikmesriiki avaliku sektori vahenditest 31,7 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks ja mobiliseerisid täiendavalt 11 miljardit eurot erasektori rahalisi vahendeid, et toetada arenguriike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel. Pool arenguriikide jaoks mõeldud avaliku sektori kliimameetmete rahalistest vahenditest oli ette nähtud kas kliimamuutustega kohanemise meetmeteks või valdkonnaülesteks meetmeteks (mis hõlmavad nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise algatusi) arenguriikides.
Kliimameetmete rahastamisse panustamine on 2015. aasta Pariisi kokkuleppe oluline osa. Kokkuleppega seati arenenud riikide rahvusvaheliseks kliimameetmete rahastamise eesmärgiks eraldada kuni 2025. aastani 100 miljardit USA dollarit aastas.
Euroopa panus kliimameetmete rahastamisse (miljardites eurodes) (Infograafik)
Viimati läbi vaadatud: 27. oktoober 2025