Skip to content

ELi saavutused kosmoses

Infograafik: Uus ELi kosmoseprogramm aastateks 2021–2027

ELi saavutused kosmoses

ELi juhtprogrammid igapäevaste kosmosepõhiste teenuste osutamiseks

Copernicus

on suurim Maa seire andmete pakkuja. Enamik andmeid on tasuta, täielikult ja avalikult kättesaadav ja juurdepääsetav kõigile inimestele ja organisatsioonidele maailmas.

  • 2022. aastal oli orbiidil 7 Copernicuse satelliiti
  • Copernicuse kliimamuutuste teenuse 160 000 registreeritud kasutajal oli igapäevaselt juurdepääs umbes 76 terabaidile kvaliteedikontrolli läbinud kliimaandmetele
  • Hinnang: 2030. aastaks on ELi Copernicuse programmist saadav tulu 35 miljardit eurot

Galileo

on Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS). See on tasuta ning tänu oma kogu maailma katvale 20 cm täpsusega täppisteenusele on see revolutsiooniline tehnoloogia isejuhtivate autode ja kaubandusdroonide valdkonnas.

  • 2022. aastal oli orbiidil 28 Galileo sateliiti
  • 2022. aastal oli kasutusel 3,8 miljardit Galileod kasutavat seadet
  • Hinnang: ELiga seotud programmid Galileo ja EGNOS toovad järgmise 20 aasta jooksul sotsiaal-majanduslikku kasu ligikaudu 60–90 miljardit eurot

Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS)

on Euroopa piirkondlik satelliidipõhine tugisüsteem, mida kasutatakse enam kui 400 lennujaamas ja kopteriplatsil.

EGNOS võeti kasutusele eesmärgiga pakkuda päästeinfoga seotud navigatsiooniteenuseid õhus ning tugiteenuseid merel, raudteel, põllumajanduses ja maanteedel.

GOVSATCOM

tagab riigi ametiasutustele usaldusväärse, turvalise ja kulutõhusa pikaajalise juurdepääsu satelliitsidesüsteemidele, aidates sellega kaasa Euroopa Liidu elanike julgeolekule ja ohutusele.

Kosmose jälgimine ja seire (STT)

parandab võimeid, mida rakendatakse näiteks kosmoseobjektide ja -prügi seireks ning kosmoseilmastikuteenuste pakkumiseks.

Euroopa uus turvalise ühenduvuse programm (IRIS2)

Tulevane mitmeorbiidiline satelliidikogum hakkab pakkuma:

  • turvalisi satelliitsideteenuseid, nagu elutähtsa taristu kaitset ja kriisijuhtimisteenuseid riigiametitele
  • kommertsteenusena ühenduvust kogu Euroopale, sh lairibaühenduseta piirkondades

ELi kosmosepoliitika arvudes

ELi kosmose-eelarve aastateks 2021–2027

Finantsplaneering = 1,44 miljardit eurot

Muude riikide ja üksuste osamaksed = 0,22 miljardit eurot

Kosmosealane ettevõtlus ELis aastal 2022

  • Vahetult kaasatud tööstus 57 822 täistööaja ekvivalenti (+8%)
  • Euroopa kosmosetööstuse registreeritud müük 8,25 miljardit eurot

Mille jaoks kosmosetehnoloogiat juba praegu kasutatakse?

  • Teadus- ja arendustegevus
  • Kommunikatsioon ja digimajandus (nutitelefonid, satelliitside, asjade internet jne)
  • Kliimamuutused ja keskkonnaseire (veemajandus, õhukvaliteet, osoonikiht jne)
  • Otsingu- ja päästetegevus (merel, mägedes, linnakeskkonnas jne)
  • Liiklus ja transport (lennukite maandumine, liiklusohutus, navigatsioonisüsteemid jne)
  • Julgeolek ja kaitse (piirivalve ja mereseire jne)
  • Põllumajandus ja kalandus (täppispõllundus, põllukultuuride areng, kalavarud, põudade jälgimine jne)
  • Loodusõnnetuste (maavärinad, metsatulekahjud, üleujutused jne) jälgimine ja neile reageerimine

Allikas: Euroopa Komisjon

Viimati läbi vaadatud: 5. veebruar 2025