Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 19. veebruar 2018, 19. veebruar 2018

Peamised tulemused

Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik: ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat

Täna pidasime viljaka arutelu tulevase ühise põllumajanduspoliitika mõne kõige tähtsama aspekti üle: otsetoetused, keskkond ja maaelu areng. Meie ülesanne on panna alus nüüdisaegsele poliitikale, mis annab põllumajandustootjatele piisavat tasu selliste kõrge väärtusega avalike hüvede pakkumise eest nagu toiduga kindlustatus, võitlus kliimamuutustega ja maapiirkondade kaitse. Bulgaaria Vabariigi põllumajandus-, toidu- ja metsandusminister ning nõukogu eesistuja Rumen Porodzanov

Ministrid vahetasid arvamusi ühise põllumajanduspoliitika tulevikku käsitleva teatise üle. Avalikul istungil keskendus nõukogu eelkõige Euroopa põllumajandustootjatele ELi poolt antavatele otsetoetustele, ühise põllumajanduspoliitika keskkonnamõõtmele ja maaelu arengule.

Arutelu käigus rõhutasid ministrid otsetoetuste tähtsust ning leidsid, et neid võiks veelgi täiustada, muutes need kogu ELi põllumajandustootjate jaoks õiglasemaks, sihipärasemaks ja tõhusamaks. Ministrid rõhutasid ka põllumajandustootjate panust keskkonnakaitsesse ja kliimamuutuste leevendamisse. Nad kutsusid üles suurendama ühise põllumajanduspoliitika keskkonnaalast eesmärki, tingimusel et põllumajandustootjaid saavad sellise avaliku hüve pakkumise eest piisavat tasu. Lõpetuseks rõhutasid ministrid elujõuliste ja vastupanuvõimeliste maapiirkondade säilitamise vajadust, eelkõige luues töökohti, edendades majanduskasvu ja soodustades põlvkondade vahetust põllumajandussektoris. Nad kinnitasid ühise põllumajanduspoliitika teise samba tõhusust ja kutsusid üles maaelu arengu programme tõeliselt lihtsustama.

• Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik

Põllumajandus ja biomajandus

Seejärel toimus nõukogus arutelu põllumajanduse rolli üle 2012. aasta ELi biomajanduse strateegia läbivaatamisel. Biomajandus hõlmab majanduse neid osi, mis kasutavad bioloogilisi maismaa- ja mereressursse, et toota lisaväärtusega tooteid, nagu toiduained, loomasööt, materjalid ja energia.

Biomajandus kujutab endast suurt majanduslikku võimalust meie põllumajandustootjatele ja metsnikele. Peame tagama selle, et nad oleksid võimelised seda potentsiaali täielikult ära kasutama ning aitama neil paremini integreeruda biomajanduse väärtusahelatesse. Bulgaaria Vabariigi põllumajandus-, toidu- ja metsandusminister ning nõukogu eesistuja Rumen Porodzanov

• ELi biomajanduse strateegia läbivaatamine ja põllumajandussektori roll

ELi valgurikaste kultuuride kava

Komisjon teavitas nõukogu oma kavatsusest koostada ELi valgurikaste kultuuride kava, et käsitleda ELi suurt ja pikaajalist söödavalkude puudujääki. Kavas, mis eeldatavasti avaldatakse 2018. aasta lõpus keskendutakse teadusuuringutele ja innovatsioonile, valgurikaste kultuuride agronoomilistele probleemidele ja keskkonnakasulikkusele, tarne- ja väärtusahelate arendamisele ning ELi taimsete valkude turupotentsiaalile eri turusegmentides.

Ministrid tervitasid komisjoni algatust ning rõhutasid, et seda küsimust on oluline käsitleda viisil, mis oleks kooskõlas keskkonnakaitsega ja võitlusega metsade hävitamise vastu.

Muud päevakorras olevad teemad

Ministrid pidasid lõunalauas mitteametliku arutelu teemal „ühise põlumajanduse strateegilised valikud“ ning neile anti teavet järgmise kohta:

• Visegrádi rühma ja Horvaatia avaldus, milles käsitletakse 2020. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat
• ühtekuuluvuspoliitika ja teiste ELi poliitikate panus maaelu arengusse pärast 2020. aastat
• Aafrika maapiirkondade rakkerühma peatne käivitamine